Mesilane tunneb nulli ({{commentsTotal}})

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Howard ja ta kolleegid tilgutasid ühe plaadikese peale magusat sahharoosilahust, teise peale kibedat kiniinilahust. Plaatide peale oli asetatud ka selgelt nähtavaid kujundeid, mille järgi õppisid mesilased magusate tilkadega plaati juba eemalt ära tundma. Kood seisnes selles, et magus suhkur oli selle plaadi peal, kus oli vähem kujundeid kui teisel plaadil.

Katse esimeses osas oli ühel plaadil korraga üks kuni neli kujundit. Teadlased õpetasid mesilasi senikaua, kuni nad oskasid valida õige plaadi 80 protsendil juhtudest.

Siis läks katse natuke veel põnevamaks. Mõnikord ei pandud ühele plaadile, sellele, kuhu tilgutati magusaid tilku, mitte ühtegi kujundit. Selles katseosas tuligi välja, et mesilased oskasid varem õpitut enamasti rakendada ka niisuguses olukorras, kus maiuspala viidaks oli null kujundit.

Tuli ka välja, et mida rohkem oli kibedate tilkade plaadil kujundeid, seda kindlamini suutsid mesilased nulli kujundiga plaati valida. See näitab teadlaste sõnul eriti selgelt, et null on mesilaste silmis just nimelt arv nagu iga teinegi, sest lähedasemad arvud võivad omavahel ju kergemini segi minna kui kaugemad.

Miks mesilastel peaks nulli tundmist vaja minema, seda teadlased arvata ei oska. Varasematest katsetest on teada, et peale inimese mõistavad nulli mõistet ka primaadid. Mesilased on esimesed selgrootud loomad, kellel nulli tundmine on tuvastatud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: