Ka näiliselt lihtsameelsed linnuliigid suudavad õppida ({{commentsTotal}})

Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas.
Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas. Autor/allikas: Marko Mägi

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Mitte eriti nutikaks liigiks peetav must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on võrreldes teiste suluspesitsejatega julgem ega lase inimese kohalolul end enamasti väga häirida. Kuna linnud ei pea eriliseks ohuks ka teadlaste poolt pesakasti paigutatud lõksu, on vanalinde lihtne pesitsusajal püüda - vahendab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis teadusajakirjas Animal Behaviour avaldatud uuringut.

Siiski täheldasid Kesk-Hispaanias must-kärbsenäpi populatsiooni jälgivad teadlased, et aja jooksul muutub lindude tabamine üha raskemaks; mida vanem oli lind ja mida rohkem kordi oli teda eelnevalt pesakastist püütud, seda ettevaatlikum isend oli ning seda kauem võttis aega uuesti tabamine. Et teadlaste erinevate mõõtmisprotseduuride ajal tekkiva lühiajalise stressi negatiivset mõju tulevikus vähendada, on linnule kasulik õppida sarnaseid olukordi vältima.

Must-kärbsenäpp. Autor: Wikimedia Commons

Populatsiooni jälgimine kuue aasta jooksul on kinnitanud, et must-kärbsenäpid suudavad küllaltki hästi meeles pidada eelnevaid püüdmisest tingitud stressiolukordi ning vanalinnud on noortest ettevaatlikumad – pesakasti, kuhu on seatud lõks, minemine võtab neil oluliselt kauem aega kui noorlindudel. Muuhulgas ei ole lõksu sattumine olnud seotud lindude soo, küll aga pesakonna kvaliteediga ehk rohkete ja suurte poegadega pesakondade emaslinnud läksid lõksu isastest varem. Sealjuures hämmastas teadlasi, et must-kärbsenäpid suutsid mäletada lühiajalise stressi olukordi ka järgnevatel pesitsusaastatel, mida kinnitab linnu lõksu sattumise sõltumine ka eelnevate aastate püügikordadest – mida sagedamini oli lindu eelnevatel aastatel püütud, seda kauem viivitas ta lõksu märgates pesakasti minemisega.

Kirjeldatud uuringu tulemused on heaks näiteks sellest , et eelnevate aastate suhteliselt lühiajalised negatiivsed kogemused võivad mõju avaldada pikas ajalises perspektiivis; ühtlasi näitab, kuivõrd kriitiliselt tuleb suhtuda lihtsasti püütavate liikide (näiteks suluspesitsejate) kohta andmete kogumisse. Kui uuringut läbi viies jätta tähelepanuta asjaolu, et vanemate ja kogenud lindude morfoloogilisi ning füsioloogilisi parameetreid võib olla noorlindude omadest märgatavalt raskem koguda, võivad tulemused olla väärad – noor- ja vanalindude reeglina erinevad näitajad ning ebaproportsionaalselt suur uuringus osalevate noorlindude hulk võivad põhjustada populatsioonide käekäigu kohta valede hinnangute andmise.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: