Ka näiliselt lihtsameelsed linnuliigid suudavad õppida ({{commentsTotal}})

Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas.
Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas. Autor/allikas: Marko Mägi

Erinevate uuringute põhjal on vareslased, tihaslased, puukoristajad, käbliklased ja papagoid arvatud lindude seast ühtedeks nutikamateks. Nemad suudavad uudsete oludega suhteliselt kiiresti kohaneda ning õppida nii teiste kui ka enda käitumisest. Ülejäänud linnuliikide vaimsete võimete kohta on teadmised kasinad, kuid pidevalt täienevad. Näiteks on selgunud, et ka näiliselt lihtsameelse liigi isendid õpivad elu jooksul nii mõndagi.

Mitte eriti nutikaks liigiks peetav must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on võrreldes teiste suluspesitsejatega julgem ega lase inimese kohalolul end enamasti väga häirida. Kuna linnud ei pea eriliseks ohuks ka teadlaste poolt pesakasti paigutatud lõksu, on vanalinde lihtne pesitsusajal püüda - vahendab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis teadusajakirjas Animal Behaviour avaldatud uuringut.

Siiski täheldasid Kesk-Hispaanias must-kärbsenäpi populatsiooni jälgivad teadlased, et aja jooksul muutub lindude tabamine üha raskemaks; mida vanem oli lind ja mida rohkem kordi oli teda eelnevalt pesakastist püütud, seda ettevaatlikum isend oli ning seda kauem võttis aega uuesti tabamine. Et teadlaste erinevate mõõtmisprotseduuride ajal tekkiva lühiajalise stressi negatiivset mõju tulevikus vähendada, on linnule kasulik õppida sarnaseid olukordi vältima.

Must-kärbsenäpp. Autor: Wikimedia Commons

Populatsiooni jälgimine kuue aasta jooksul on kinnitanud, et must-kärbsenäpid suudavad küllaltki hästi meeles pidada eelnevaid püüdmisest tingitud stressiolukordi ning vanalinnud on noortest ettevaatlikumad – pesakasti, kuhu on seatud lõks, minemine võtab neil oluliselt kauem aega kui noorlindudel. Muuhulgas ei ole lõksu sattumine olnud seotud lindude soo, küll aga pesakonna kvaliteediga ehk rohkete ja suurte poegadega pesakondade emaslinnud läksid lõksu isastest varem. Sealjuures hämmastas teadlasi, et must-kärbsenäpid suutsid mäletada lühiajalise stressi olukordi ka järgnevatel pesitsusaastatel, mida kinnitab linnu lõksu sattumise sõltumine ka eelnevate aastate püügikordadest – mida sagedamini oli lindu eelnevatel aastatel püütud, seda kauem viivitas ta lõksu märgates pesakasti minemisega.

Kirjeldatud uuringu tulemused on heaks näiteks sellest , et eelnevate aastate suhteliselt lühiajalised negatiivsed kogemused võivad mõju avaldada pikas ajalises perspektiivis; ühtlasi näitab, kuivõrd kriitiliselt tuleb suhtuda lihtsasti püütavate liikide (näiteks suluspesitsejate) kohta andmete kogumisse. Kui uuringut läbi viies jätta tähelepanuta asjaolu, et vanemate ja kogenud lindude morfoloogilisi ning füsioloogilisi parameetreid võib olla noorlindude omadest märgatavalt raskem koguda, võivad tulemused olla väärad – noor- ja vanalindude reeglina erinevad näitajad ning ebaproportsionaalselt suur uuringus osalevate noorlindude hulk võivad põhjustada populatsioonide käekäigu kohta valede hinnangute andmise.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.