Läbimõtlematu ühismeedia kasutus röövib isegi päris sõprade privaatsuse ({{commentsTotal}})

Ka täiskasvanud käituvad sotsiaalmeedias läbimõtlematult.
Ka täiskasvanud käituvad sotsiaalmeedias läbimõtlematult. Autor/allikas: jasonahowie/Creative Commons

Miski pole tasuta. Kergekäeliselt sõprade e-posti aadresse ja telefoninumbreid jagades pole sotsiaalmeedia kasutamise hinnaks mitte ainult inimese enda, vaid ka nende sõprade privaatsus. Kontaktandmeid juba sotsiaalvõrgustikus leiduva infoga seostades saab öelda nii mõndagi näiteks nende seksuaalsete eelistuste, elukoha ja vanuse kohta, viitab šveitsi teadlaste uuring.

"Sotsiaalmeedia kasutamisest hoidumine ei tähenda enam, et sind seal pole. See paistab meie tulemuste valguses selgelt soovmõtlemisena. Kõige silmapaistvamalt võib sinu sõber postitada selles sinu teadmata sind kujutava foto. Kuid privaatse info lekkimine saab juhtuda ka varjatumalt ja palju laiaulatuslikumal skaalal," nentis uurimuse autor David Garcia, ETH Zürichi ülikooli järeldoktor ERR Novaatorile.

Variprofiilid
Potentsiaalselt võib see viia variprofiilide loomiseni. Parimal juhul ainult inimeste kontaktandmeid sisaldavate failideni, mida võivad hoiustada kõik sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed ise ei pruugi nende olemasolust isegi teada, rääkimata selleks nõusoleku andmisest. Piisab sellest, kui inimese sõbrad teda sotsiaalmeediast leida üritades need teenusepakkujale vabatahtlikult loovutavad.

Garcia rõhutas, et uurimuse eesmärgiks polnud variprofiilide olemasolu kinnitamine. Töörühm üritas vaid uurida, mida taolistest andmetest välja lugeda saab. Teisisõnu ei söanda ta väita, et need päriselt eksisteerivad.

Samas avastasid näiteks turvafirma Packetstorm eksperdid juba 2013. aastal, et Facebook talletab oma kasutajate tuttavate kontaktandmeid. Kui kaks kasutajat loovutasid sama võrgustikuga mitte seotud inimese kohta erinevaid andmeid, koondati need ühtekokku. Nii seostas Facebook tema nime, e-posti ja telefoninumbri.

Privaatsus kui kollektiivne nähtus
Värskes töös näitas Garcia, et ennustusalgoritmide ja suurandmete toel saab teoreetiliselt öelda nende kohta midagi palju enamat. Selle näitlikustamiseks kasutas ta tänaseks tegevuse lõpetanud sotsiaalvõrgustiku Friendster arhiveeritud andmeid.

"Sotsiaalmeedias juba leidunud info, kontaktandmete ja suhtlusvõrgustikus nähtavate sidemete põhjal sai 60-protsendilise täpsusega ennustada, kas kasutaja sõber, kes Friendsteriga veel liitunud polnud, oli homoseksuaal. Huupi pakkudes oleks läinud ennustus täppi ühel juhul 20st," tõi privaatsuseuurija näite.

Järeldoktor piirdus töös vaid kasutajate seksuaalse orientatsiooniga. Kuid samal põhimõttel saaks tema sõnul koguda infot ka näiteks töökoha, perekonnaseisu, poliitiliste eelistuste ja vanuse kohta. "Ja me ei tahtnud seejuures luua isegi ülitäpset ennustusalgoritmi. Pole mingit põhjust eeldada, et ühelgi tänapäeva suuremal sotsiaalvõrgustikul oleks halvemad andmed või kehvem võimekus nende analüüsimiseks," lisas Garcia.

Võib oodata, et taoliste seoste leidmine on muutunud võrreldes Friendsteri hiilgeajaga isegi hõlpsamaks. Mida rohkem inimesi sotsiaalmeediat kasutab, seda rohkem saab öelda sellest eemale hoidvate inimeste kohta. "Kui sotsiaalmeediaga on liitunud kümme protsenti elanikkonnast, pole see nii suur probleem, kuid kui seda teeb 90 protsenti, on ülejäänute informatsioon praktiliselt käest antud," nentis järeldoktor.

Seega tuleks vaadata privaatsust ja tundliku info kaitset üha rohkem kollektiivse nähtusena, mitte üksikisiku valikute tasandil.

"Sotsiaalmeediakasutajate läbimõtlematute valikute tõttu kaob nende privaatsus, kes kunagi sotsiaalvõrgustiku kasutustingimustega ei nõustunud," laiendas Garcia. Variprofiilide loomise ennetamiseks ei tohiks tema sõnul uskuda vaid sotsiaalvõrgustike loojate lubadusi. Seda peaksid reguleerima ka seadusandjad.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: