Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda ({{commentsTotal}})

Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat.
Südame säilitamiseks kasutatakse spetsiaalset masinat. Autor/allikas: Victor Changi-nimeline südameuuringute instituut

Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäevaringselt.

Nii ka seekord, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal oli hilisel õhtutunnil regionaalhaiglas lõpetanud ülikeerulise ligi 10-tunnise südameoperatsiooni, kui helistas kolleeg kardioloog dr Pentti Põder, et tema patsiendi jaoks on leitud sobiv doonorsüda ning siirdamiseks tuleb olla kell üks öösel Helsingi ülikooli keskhaiglas.

„Edasine toimus juba kiiresti, läksime kiirabiga patsiendile järele, sõitsime lennuväljale, kuhu kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov oli juba helikopteri organiseerinud. Helsingisse jõudsime seepärast isegi tund varem kui paluti,“ kirjeldab dr Põder.

Kaheksa tundi väldanud operatsiooni käigus sai patsient Soomest pärit uue doonorsüdame. „Operatsioonijärgne periood on kulgenud ootuspäraselt. Patsient jõuab täna tagasi Eestisse,“ sõnas dr Taal. Tal on ka varem koostöös Soome arstidega Helsingi ülikooli keskhaiglas südame siirdamise operatsioonidel osalenud, kuid Eestist pärit patsiendile siirdas ta uue südame esimest korda.

Helsingis tehtud üle 500 südamesiirdamise

Operatsiooni järgselt tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siirdatud organi äratõukereaktsioone. Seetõttu on kogu protsessi õnnestumisel kriitilise tähtsusega meedikute suur kogemus. „Südame siirdamine ei ole lihtsalt ühe inimese seest südame välja lõikamine ja teise sisse õmblemine," nendib Taal.

Väga oluline on vastava väljaõppega kogemusega meeskonna koostöö, alates valikust, millise haige puhul millist ravimeetodit kõige tõhusamalt rakendada ja lõpetades oskusest äratõukereaktsioone diagnoosida. Helsingis on patsientidele tagatud parim ravikvaliteet.

Helsingi ülikooli keskhaiglas võivad Eesti patsiendid ennast turvaliselt tunda, siin on 30 aasta jooksul tehtud üle 500 südamesiirdamise. Dr Taali sõnul saavad ka Eesti arstid Soomes opereerides palju kogemusi juurde.

Poolteist aastat ettevalmistust

Konkreetse patsiendi südamesiirdamist valmistati ette poolteist aastat. Eelnevalt paigaldasid dr Taal ja dr Lemström mehele 2016. aastal regionaalhaiglas kehasisese südame vasaku vatsakese tööd toetava abistamisseadme ehk südamepumba (LVAD), mis võimaldas patsiendil kodus raskest südamepuudulikkusest kosuda ning seejärel jäi ta uue südame ootelehele.

Hea koostöö Helsingi ülikooli keskhaiglaga ning Eesti haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka Eesti patsietidele kättesaadavaks teinud. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud dr Günter Taalil, kes on Soome kolleegidega koostööd teinud ja südamesiirdamisi läbi viinud juba 2010. aastast.

Eestiga sarnast koostöösüsteemi kasutab südamesiirdamisel näiteks Island, nende patsiendid viiakse siirdamisprotseduurile Rootsi. Tänaseks on uue südame saanud neli Eestist pärit patsienti, eelmised kolm patsienti oli Helsingisse suunatud Tartu ülikooli kardioloogiakliiniku poolt regionaalhaiglast on siirdamise ootelehel kaks patsienti, lisaks on kolm patsiendil südame abipump.

Pikkade läbirääkimiste ja eduka töö tulemusena on alates 2017. oktoobrist Eesti ka Põhjamaade organdoonorluse toimimise eest vastutava organisatsiooni Scandiatransplandi täieõiguslik liige.

Toimetaja: Marju Himma



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: