Astronoomid leidsid esimese stratosfääriga eksoplaneedi ({{commentsTotal}})

WASP-121b kunstniku nägemuses.
WASP-121b kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Engine House VFX/Bristoli teaduskeskus/Exeteri ülikool

Hiiglaslikku eksoplaneeti uurinud teadlased leidsid esimest korda Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil märke stratosfääri olemasolust. Kuigi atmosfäärikihi temperatuur on piisavalt kõrge raua aurustamiseks, aitavad vaatlused lihvida Päikesesüsteemist väljaspool asuvatelt planeetidelt elu otsimiseks kasutatavaid mõõtmistehnikaid.

Astronoomid on kinnitanud tänaseks tuhandete eksoplaneetide olemasolu. Sellest, kuidas elu seal täpselt välja näeb, on teadlastel aga enamasti vaid väga üldine arusaam. Näiteks polnud siiani kindel, kas eksoplaneetide atmosfääri alaosa koosneb sarnaselt Maa omale kahest kihist – tropo- ja stratosfäärist. Neist viimane sisaldab muu hulgas osooni. Mida kõrgemale tõusta, seda kõrgemaks kasvab ka molekulides neelduva ultraviolettvalguse tõttu atmosfäärikihi temperatuur.

Päikesesüsteemis ümbritseb stratosfäär ka näiteks Marssi, Jupiteri, Saturni ja selle kuud Titanit. Värskete vaatluste põhjal on Maast 880 valgusaasta kaugusel asuva WASP-121b stratosfäär aga täiesti omaette klassist. Thomas Evans Inglismaal asuvast Exeteri ülikoolist leidis kolleegidega, et Jupiteri mõõtu gaasihiiu lähistel asuv täht kergitab selle temperatuuri enam kui 2750 °C järgi. Võrdlusena jääb Maa stratosfääri temperatuur jääb reeglina alla 100 °C kraadi.

Osooni asemel neeldub ultraviolettkiirgus tõenäoliselt vanaadium- ja titaanoksiidi molekulides. Töörühmal õnnestus leida Maani jõudvas valguses küll neile viitavaid sõrmejälgi, kuid põhjapanevate järelduste tegemiseks napib veel andmeid.

Stratosfääri enda olemasolu kinnitamiseks uuris töörühm planeedisüsteemist pärinevat valgust erinevatel lainepikkusel. Muu hulgas leidis Evans selle käigus, et WASP-121b atmosfääris leiduvad vee molekulid kiirgavad, mitte ei neela valgust. Seega peab olema võrdlemisi kõrge ka sealne õhutemperatuur. Lihtsaima selgituse kohaselt ümbritsebki planeeti stratosfäärile sarnanev atmosfäärikiht. Alternatiivset napib astronoomide kogukonnal kujutlusvõimet, et välja mõelda mõni teine vee molekule kuumaks küttev mehhanism.

WASP-121b'le sarnanevad planeedid on kaugelt liiga kuumad, et neilt võiks leida teada-tuntud reeglitele alluvaid eluvorme. Samas võimaldab taoliste planeetide atmosfääri uurimine panna teadlastel proovile erinevaid planeete kirjeldavaid teooriaid ja mõista paremini nende arengut juhtivaid seaduspärasid. Nii plaanib töörühm jälgida järgmise sammuna WASP-121b'd pikema aja vältel, et välja selgitada, mis sellele ikkagi atmosfääri annab.

Ülikuuma stratosfääri kirjeldatakse ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: