Ornitoloogid koguvad droonidega lindude kohta täpsemaid andmeid ({{commentsTotal}})

Droonide kasutamine aitab koguda täpsemat ornitoloogilist teavet.
Droonide kasutamine aitab koguda täpsemat ornitoloogilist teavet. Autor/allikas: Andri Koolme/Flickr Creative Commons

Droonide lennutamine on populaarne ajaviide, kuid üha enam kasutavad neid ka teadlased. Näiteks aitavad droonid koguda linnuteadlastel ornitoloogilist informatsiooni.

Võrreldes teiste uurimismeetoditega on droonide kasutamise eelisteks suhteline kulusäästlikus ning linde vaid vähesel määral häiriv hea resolutsiooniga ruumilise andmestiku kogumine, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis.

Kuna mitmete linnuliikide uurimise teeb raskeks pesitsemine raskesti ligipääsetavates kohtades, on drooni abil võimalik nii looduskaitselistel kui ka teaduslikel eesmärkidel uurida alasid, mida mõnel muul moel ei ole võimalik külastada. Näiteks väikesaartel või laidudel pesitsevad linnud muutuvad inimese lähenedes ärevaks või põgenevad, mis raskendab nende kohta informatsiooni kogumist.

Naerukajaka koloonia Tondisaarel Võrtsjärvel. Autor: Arne Ader/ loodusemees.ee

Estany d’Ivarsi Vila-Sana märgala on Kataloonia oluline turismipiirkond ja linnukaitseala. Sealsel väikelaiul, millel pikkust 170 ja laiust 50 meetrit, pesitsevate naerukajakate (Larus (Chroicocephalus) ridibundus) arvukuse ajalise ning ruumilise muutlikkuse uurimiseks kasutati justnimelt droone. Seda sellepärast, et paadiga ei saanud laiule linde häirmata lähemale kui 100 meetrit.

Laiu külastamine raskendanuks aga pesade leidmist ja suurendanuks nende hukkumise tõenäosust kiskluse läbi.

Kord nädalas drooniga 30–40 meetri kõrgusel kiirusega 30–40 km/h lendamine ja laiul toimuva pildistamine pesitsusperioodil aga linde ei häirinud ning tavaliselt vaenlaste suhtes agressiivselt käituvad kajakad ei rünnanud drooni kordagi. Drooni lennutati sõltuvalt ilmast igal lennupäeval koloonia kohal 2–4 korda.

Salvestatud fotodelt mõõdeti pesade asukohad ning nende omavahelised kaugused, mille põhjal hinnati koloonia suurus. Selgus, et kui pesitsusperioodi alguses ehitasid linnud pesi naabrist 3 meetri kaugusele, siis pesitsevate paaride lisandudes kahanes see 1–1,5 meetrini, kasvades 2 meetrini pesitsushooaja lõpus.

Drooni abil kogutud pesitsusedukuse ning pesade asustatuse andmed näitasid, et edukad olid vaid 34% pesitsustest.

Kokku eristati laiul kolme kolooniat, neist suurimas õnnestus pesitsus 53%-l, kahes väiksemas vaid 14%-l ja 6%-l paaridel.

Edukamad olid paarid, kes alustasid pesitsusega varem, pesitsesid koloonia keskmes ja rajasid pesa naabri lähedusse. Uurimistöö autorid arvavad, et ilmselt on siin suur roll ameerika naaritsa ehk mingi poolt tingitud ohul – koloonia servaaladel ja teistest kaugemal pesitsevaid paare on kergem rünnata.

Tuleb märkida, et uuring tehti juba 2011. aastal, mil droonide kasutamine lindude uurimiseks oli suhteliselt uudne. Tänapäeval kasutatakse droone juba väga laialdaselt nii näiteks röövlindude ja künnivareste pesade uurimiseks kui ka roostikus pesitsevate suurte veelindude pesade loendamiseks.

Roostikust leiab suurte veelindude pesad drooni abil kerge vaevaga üles. Autor: Aarne Tuule

 

Allikas: Sardà-Palomera F, Bota G, Padilla N, Brotons L, Sardà F (2017). Unmanned aircraft systems to unravel spatial and temporal factors affecting dynamics of colony formation and nesting success in birds. Journal of Avian Biology.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: