Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu
Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.
Saksa ja hispaania teadlased järjestasid värskes töös 14 kasutatud pesukäsnas leidunud pärilikkusaine. Lisaks ohututele käsna haisema panevatele bakteritele leidis Furtwangeni ülikooli mikrobioloogiaprofessor Markus Egert teiste seas ka kopsu- ja ajukelmepõletikku tekitavaid mikroobe.
Üllataval kombel näisid katsed kahjulikest bakteritest käsnade keetmise või mõneks minutiks mikrolaineahju pistmisega lahti saada näis ohtlikumate bakterite osakaalu vaid kasvatavat. Selle taga olev mehhanism sarnaneb teadlaste sõnul tõenäoliselt antibiootikumide kuuri mõjule. Bakteritest tühjaks jäänud eluruumi asustavad eeskätt vastupidavamad mikroobid. Neist suur osa tekitavad aga nõrgema immuunsüsteemiga inimestel ka vähem või rohkem ohtlikke haigusi.
Keskeltläbi elab kuupsentimeetris kasutatud pesukäsnas kuni 54 miljardit bakterit, suurusjärgu võrra rohkem kui Maal inimesi. Sama palju baktereid ruumalaühiku kohta leiab näiteks roojast. Neile, kes svammi kasutamisest loobuda ei raatsi, on teadlastel riskide maandamiseks vaid üks soovitus – käsna tuleks vahetada kõige rohkem iga nädala tagant.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa