Teadlased lõid haruldaste leidude abil põneva pildi kiviaegsest Tallinnast ({{commentsTotal}})

Veel enne kui inimesed õppisid kasutama pronksi ja rauda, vahutas Tallinna Raekoja platsi kohal meri. Praegune vanalinn ja suur osa kogu kesklinnast oli vee all. Toompea ja Tõnismägi moodustasid aga kitsa poolsaare. Vabaduse väljakul askeldasid inimesed.

Nad meisterdasid seal luust-ja kivist tööriistu ja õngekonkse. Hülge- ja pringlijahiks ning kalastamiseks tuli neil laagrist – liivaselt ja merele avatud rannanõlvalt – vaid poolteist kuni kolm meetrit alla poole laskuda. Sadakond meetrit ja juba oligi meri käega katsuda.

Geograafide, geoloogide ja arheoloogide ühine teadustöö näitab, et nii oli see kõik 5100 või 4800 aastat tagasi, või mingil perioodil selle vahel. Täpsemalt ei oska teadlased öelda, sest Vabaduse väljaku alt kahe ja poole meetri sügavuselt välja kaevatud kiviaegsetel leidudel tuleb vanuse määramisel arvestada veahinnanguga.

Üsna kindel võib olla aga selles, et umbes 5100 aastat tagasi ulatus meri tänase Vabaduse väljakuni – alani, mis asub praegu 16 meetrit üle merepinna.

Seega elasid kiviajal inimesed Tallinna lahe ääres sõna otseses mõttes varbad vees. 

See kõik on uus teadmine, sest seni on Läänemere idaosast, sealhulgas Eestist leitud küll sadu kiviaegseid rannikuasulaid, kuid enamik neist on paiknenud rahuliku veega randades – kunagiste laguunide kallastel, jõu suudmetes ja kaitstud lahesoppides, mitte aga avatud mererannas. 

“Kiviaegse asula paiknemine avatud lahe rannal on tõesti haruldane,” kinnitab kiviaegsete asulakohtade paiknemist omaaegsel maastikul uurinud geograaf Merle Muru.

“Vabaduse väljaku asulale sarnaseid laagreid, mis on merele avatud ja kus on kütitud pringleid, on seni leitud vaid üksikuid, Eestis vaid saartel.”

Muru on üks neist, kes maastiku rekonstrueerimise abil Vabaduse väljakult leitud tõendid kiviaegsest inimtegevusest kõnelema pani.

Muru ja tema kolleegide uued teadmised avaldas ka teadusajakiri The Holocene, mis on pühendunud just pärast jääaega toimunud keskkonnamuutustele ja sellega seotud alusuuringutele.

Tallinna Vabaduse väljaku kohal asus kiviaegne jahilaager:

  • 6000 aastat tagasi kattis meri kogu Vabaduse väljaku ja tasapisi hakkas sellest alast maisimaa kujunema. 
  • Umbes 5000 aastat tagasi rajati praeguse Vabaduse väljaku alale, üsna veepiiri lähedale, küttide-kalurite-korilaste laagripaik.
  • Laagripaika kaitsesid lääne- ja põhjatuulte eest Toompea saarlava ja kujunev neem. 
  • Selle kiviaegse liivaranna setetes säilisid tänaseni laagrielanike tööriistad ja kütitud loomade luud.

Kusjuures kõigist 3000-st Vabaduse väljaku kiviaegsest kultuurkihist pärit imetaja luutükist õnnestus teadlastel määrata ligi 1000 puhul ka isendi liik. Hülgeluud moodustasid neist 44%, pringliluud 16%.

Mereimetajatest olid esindatud hülged ja pringlid, kuid palju oli kütitud ka põtru ja poolveelise eluviisiga kopraid.

Selle järgi oletab peamiselt luudega tegelev Tallinna ülikooli paleozooloog Lembi Lõugas, et Vabaduse väljaku asulapaigas asus kiviajal hooajaline jahilaager mere-ja maismaaloomade küttimiseks.

Väikesed erinevused suhteliselt üheilmelise koostise ja pinnakaunistustega kammkeraamikas reedavad, et sama laagrikohta kasutati paari-kolme inimpõlve jooksul, järeldab arheoloog Ulla Kadakas.

Kiviaegse kultuurkihi all aga lasuvad Litoriinamere setted määrab geoloog Alar Rosentau.

Teadmine, et selline laager asus just liivasel ja merele avatud rannanõlval tuleneb Tartu ülikoolis kaitstud Merle Muru doktoritööst. Selles geograafia ja geoinformaatika alases väitekirjas on arvesse võetud nii arheoloogilised leiud ja nende dateeringud ning paiknemine kultuurkihis kui ka setete kirjeldused, kõrgusandmed ja Läänemere veetaseme muutused minevikus.

Muru rekonstruktsioonid ja paleogeograafilised uuringud annavad uudseid vihjeid Läänemere ranniku arengu ja kiviaegsete asualade kohta nii Tallinna kesklinnas, Narva-Lauga klindilahes kui ka Ruhnu saarel.

Muru näitas paleogeograafiliste rekonstruktsioonide alusel järgmist:  

  • Rannasidusa asustusjärgu ajal hilis-mesoliitikumist kesk-neoliitikumini rajati asulad rannajoonele nii lähedale kui võimalik.
  • Narva-Lauga piirkonnas oli kiviaegne küttide-kalurite-korilaste asustus seotud seal umbes 7000–5000 aastat tagasi eksisteerinud ulatusliku laguuni kallastega.
  • Ruhnu saarel rajati umbes 7200 ja 6200 aastat tagasi kiviaegsed jahilaagrid otse rannavööndisse, vaid mõne meetri võrra meretasemest kõrgemale.
  • Tallinna kesklinnas Vabaduse väljaku alal rajati kiviaegne jahilaager 5000 aasta eest sel ajal sinnani ulatunud avatud lahe rannale.
  • Rekonstruktsioonid näitavad, et kiviaegne asustusmuster muutus umbes 4700 aastat tagasi, mil asulakohti hakati rajama sisemaale seoses üleminekuga põlluharimisele ja karjakasvatusele.

Vabaduse väljaku arheoloogilised leiud. Autor: Merle Muru

Punase piiriga märgitud kiviaegsete leidudega ala Vabaduse väljakul asus 5000 aastat tagasi vaid ligi kaks meetrit merepinnast kõrgemal ning ligikaudu 100 meetrit rannajoonest. Joonisele on maa-ameti ortofotole märgitud paleogeograafilise modelleerimise teel saadud toonased maapinna samakõrgusjooned (m) ning maismaa varjutatud roheka tooniga – 0 märgib rannajoont (ehk ligikaudset keskmist veetaset). Autor: Merle Muru



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: