Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet ({{commentsTotal}})

{{1501223580000 | amCalendar}}

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Näiteks Kalamajas võib Gustav Adolfi gümnaasiumile praegu renoveeritava maja juurest kokku lugeda vähemalt viis teekünnist.

Tänavu märtsis avaldasid Vilniuse ülikooli teadlased teadusuuringu, mille kohaselt tõesti lamavate politseinike läheduses õhusaaste tõuseb. Tõsi, see sõltub liikluskoormusest ning suhtelisest õhuniiskusest. Samuti ka sellest, kas tegu on sõiduautode või raskeveokitega. Viimased tekitavad mõistagi rohkem saastet.

Kui palju saaste siis tõuseb?

ERR Novaator tegi otsingu Web of Science'i andmebaasis ja leidis mitu huvitavat uuringut.

Näiteks Leedu teadlaste mõõtmiste kohaselt kasvab õhus olevate peenosakeste hulk lamavate politseinike läheduses 2–5 korda.

Asfaltkattest trapetsikujuliste teekünniste juures kasvab õhusaaste keskmiselt 55,7 protsenti. Nagu öeldud, sõltub õhusaaste kasvu hulk erinevatest teguritest, mistõttu oli näha, et asfaldist teekünniste juures varieerus õhusaaste tõus kaheksast protsendist 80 protsendini.

Plastikust ümarate teekünniste juures kasvas õhusaaste keskmiselt 58,7 protsenti. Nendegi puhul oli õhusaaste kasv üsna suures vahemikus: 45–75 protsenti.

Plastikust ja asfaldist teekünniste puhul täheldasid teadlased erinevust: plastikust lamava politseiniku ees pidurdavad autod järsemini.

Kuiva ilmaga lendub tolm paremini kui vihmasega. Seega sõltuvalt ilmast on õhus rohkem või vähem saastet.

Kanada teadlased analüüsisid 2015. aastal ilmunud uuringus seda, kui palju tõuseb lämmastikoksiidide tase erinevate kiirust rahustavate teetõkendite, näiteks ringteede ja teekünniste, juures. Nad leidsid, et lämmastikdioksiidi tase tõusis sõltuvalt kohast 0,1–10 protsenti, lämmastikoksiidi tase aga 5–160 protsenti.

Nemadki nendivad, et õhusaaste tõus sõltub väga mitmest tegurist nagu ilm, tee kuju, õhuniiskus ja tuule suund.

Kindel on aga üks: lamavate politseinike juures kasvab õhusaaste kõige enam.

Lamav politseinik rahustab

Kuna teekünniste eesmärk on mõjutada autojuhte kiirust maha võtma, tekitab see küsimuse, milline mõju on „lamavatel politseinikel“ liiklusele ja ohutusele? Belgradis tehtud uuringu kohaselt on mõju täiesti olemas. Ja see on kohene ning pikaajaline.

Serbia teadlased soovitavad ma uuringu andmetele tuginedes panna kohtadesse, kus liiklusõnnetuste oht on suurem, 5–7-sentimeetri kõrgused lamavad politseinikud. Kohtades, kus õnnetuse oht väiksem, 3-sentimeetrised teekünnised.

ERR Novaator uuris Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaalt, kui palju on teekünniseid Tallinnasse sel aastal paigaldatud? Rüütlemaa sõnul paigaldatakse neid tänavu üle 20, päris suur osa neist Põhja-Tallinnasse.

Rüütelmaa sõnul eelistati asfaltkünniseid, kuna plastkünnised tekitavad vibratsiooni ja häirivad ümbruskonna elanikke. Plastkünnis vajub asfaldi sisse, lõhub autot ning sinna alla kipub kogunema vesi, mis talvel jäätub ja lamavat politseinikku lõhub.

Sõitke soovitatud kiirusega

Küsimusele, kas ollakse teadlik ka teekünnisega kasvavast õhusaastest, vastas Rüütelmaa, et see on suhteline.

„Tõepolest, õhusaaste kasvab, kui sõiduk enne künnist pidurdab ja kiirendab. Aga kui sõiduk sõidab lubatud kiirusega, ei pidurda, siis ei suurene ka saaste. Kui tänav sõidetakse läbi väga suure kiirusega, siis võib seal õhusaaste ka ilma künniseta olla kõrgem,“ selgitas Rüütelmaa.

Lamavate politseinike kõrgus ning pealesõidunurk on valitud lähtuvalt sellest, milline on selle tänava sõidukiirus. Tallinnas on erineva kõrgusega teekünniseid ning pealesõidunurk on valitud selline, et see ettenähtud sõidukiiruse juures autot ei lõhu ega tekita vibratsiooni ümberkaudsetes majades.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.