Imekivi tšaroiiti leidub maailmas vaid ühes kohas ({{commentsTotal}})

Kivimaailmas harvaesineva violetse värviga tšaroiidi ilu lööb välja vaid poleeritud palades.
Kivimaailmas harvaesineva violetse värviga tšaroiidi ilu lööb välja vaid poleeritud palades. Autor/allikas: James st. John/Wikimedia Commons

Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Kivimaailmas harvaesineva violetse ja sirelililla värvusega poolvääriskivi leidub vaid ligi kümne ruutkilomeetrisel väga raskesti ligipääsetaval alal.

Geoloog Vello Kattai kirjeldab suvises Horisondis, et poolvääriskivina tunnustatud tšaroiidi ainus teadaolev leiukoht Sirenevõi Kamen jääb Ida-Siberis praeguse Sahha vabariigi ja Irkutski oblasti administratiivsele piirile, Baikali järvest ligi 650 kilomeetrit kirdesse. Piirkond on täiesti asustamata ning sinna pääseb vaid kas jalgsi mööda metsloomaradasid või helikopteriga.

Arvatakse, et tšaroiit on tekkinud maakoores lubjakivi ja magma kokkupuutel toimunud keemiliste ja mineraalsete muutuste tulemusel. Keemiliselt kuulub mineraal saarsilikaatide rühma ja selle peamised koostisosad on kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, baariumi ja strontsiumi oksiidid. Mineraali sirelilillat värvi seostatakse mangaani lisandiga.

Aluspõhja kivimiuuringute käigus on umbes kümne ruutkilomeetrisel alal avastatud ühtekokku 15 tšaroiidi lasundit. Tänapäeval on tšaroiidi kaevandamise maht limiteeritud – kuni 100 tonni aastas. Tegelikult kaevandatakse veelgi vähem ehk alla 70–80 tonni ja seda põhiliselt Sahhapoolsel alal, kus on ka suuremad varud.

Piirnorm kehtestati tšaroiidivarude kiire kahanemise tõkestamiseks ning kivimi turuhinna tõstmiseks. Hinnad on aastast aastasse pidevalt tõusnud. Viimastel andmetel maksab kilogrammine töötlemata tšaroiiditükk sõltuvalt kvaliteedist 50–200 ning väike, kuni sentimeetrise läbimõõduga poleeritud ümarlihvitud kivi 10–30 dollarit.

Ühe 30-sentimeetrise tšaroiidist vaasi eest tuleb aga välja käia koguni 15 000–20 000 dollarit. Seejuures peetakse kõige väärtuslikumaks ühevärvilist lillat pärlmutterja läikega sädelevat kivi.

Venemaa Siberi linnade kirbuturgudel ja internetipoodides müüakse tšaroiidipalasid ning neist valmistatud ehteid ja suveniire märksa odavamalt. Samas on levinud ka lillaks värvitud ahhaadist, kaltsedonist ja keraamikast meisterdatud võltsingud. Seega ei saa väljaspool ametlikke ettevõtteid valmistatud ehete päritolus ja nende radioaktiivsustaseme ohutuses sugugi kindel olla.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: