Meis kõigis on tulnukat: pool Linnutee ainest on teistest galaktikatest ({{commentsTotal}})

Austraallane Mark Gee võitis kategooria ‘Maa ja kosmos’ ning pärjati ühtlasi üldvõitjaks. Uus-Meremaal Palliseri neemel tehtud pildi keskel on meie kodugalaktika Linnutee kese, meist umbes 26 000 valgusaasta kaugusel. Üleval vasakul on näha
Austraallane Mark Gee võitis kategooria ‘Maa ja kosmos’ ning pärjati ühtlasi üldvõitjaks. Uus-Meremaal Palliseri neemel tehtud pildi keskel on meie kodugalaktika Linnutee kese, meist umbes 26 000 valgusaasta kaugusel. Üleval vasakul on näha Autor/allikas: Mark Gee

"Me kõik oleme tehtud tähetolmust," teadis öelda juba Carl Sagan. Värske uurimuse valguse oleks aga paslik lisada, et me oleme ka kõik vähemal või rohkemal määral tulnukad. Ligi pool Linnuteel leiduvast ainest on jõudnud meist miljonite valgusaastate kaugusel asuvatest galaktikatest, näitavad üksikasjalikud arvutisimulatsioonid.

"Me pole mitte ainult ülejäänud universumiga ühenduses. Saame nüüd öelda, et oleme ise Linnuteel vaid külalised. Meist suur osa pärineb universumi kaugetest nurkadest, isegi kui Päikesesüsteem ise tekkis juba meie galaktikas," arutles uurimuse juhtivautor Daniel Angles-Alcazar, USA-s asuva Northwesterni ülikooli astronoom ERR Novaatorile antud intervjuus.

Juba varasemast oli teada, et ühest galaktikast välja paiskuv aine võib mõjutada oluliselt ka teise galaktika arengut. Samas arvati, et galaktikad kasvavad eeskätt Suurest Paugust järgi jäänud aine ja gaasipilvede ja omavahelise põrkumise, mitte galaktiliste tuulte arvelt. "Inimesed ei osanud aimata, et peaaegu pooled aatomid Linnuteele sarnanevates galaktikates pärinevad teistest tähekogumitest," sõnas Angles-Alcazar.

Superarvutitel jooksutatud simulatsioonide kohaselt paiskub aine galaktikaid lahutavasse ruumi eeskätt suure massiga tähtede supernoovana plahvatamisel. Sama protsessi käigus tekivad universumi raskemad elemendid. Nendeta oleks elu praegusel kujul võimatu. Sõltuvalt galaktikate omavahelisest kaugusest võtab aine ühest galaktikast teise jõudmine aega paarsada kuni paar miljardit aastat.

Linnutee sarnase galaktika moodustumist kirjeldav arvutisimulatsioon. Philip Hopkins/Caltech

Tüüpiliselt ei tohiks galaktikaid lahutav vahemaa taoliselt üksteise arengu mõjutamiseks olla suurem kui miljon valgusaastat. Linnutee lähim suuremat sorti naaber – Andromeeda galaktika – asub umbes neli korda kaugemal. Nõnda võib tekkida küsimus, mis oleks saanud mõjutada Linnutee arengut minevikus sedavõrd palju.

Angles-Alcazari sõnul tasub meeles pidada, et Galaktika asukoht teiste omalaadsete suhtes on miljardite aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. "Samuti näitavad arvutisimulatsioonid, et suurem osa n-ö tulnuklikust ainest jõuab Linnuteed meenutavatesse tähekogumitesse kääbusgalaktikatest," märkis astronoom. Kuigi tegu on suhteliselt väikeste moodustistega, on nende kogupanus märkimisväärne.

Astronoom nentis, et kuigi tegu on kõige detailsemate aine liikumist kirjeldavate simulatsioonidega, mida seni jooksutatud, tuleb tehtud järeldused pärismaailmas täiendavalt proovile panna. Kuid galaktikate vahelises ruumis asuva aine otseselt pildile püüdmine pole sirgjooneline. "Peame selleks esmalt välja selgitama, kas teistest galaktikatest pärinev aine moonutab valgust mingil erilisel viisil. Kuid meil on plaanis seda lähiajal teha," kinnitas Angles-Alcazar.

Kaudsed meetodid Linnuteel leiduva aine päritolu välja selgitamiseks näivad aga järeldusi toetavat. "Nõnda võime ennast ja kõiki teisi pidada kosmilisel skaalal immigrantideks. Ja see juba annab erilise perspektiivi," leidis astronoom.

Uurimus ilmus Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: