Ajaloolane: teame eestivenelaste ajaloost liiga vähe ({{commentsTotal}})

TÜ Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann.
TÜ Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann. Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik/Wikimedia Commons

Tallinna ülikooli Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemann tõdeb suvises Horisondis ilmunud intervjuus, et tuleks uurida siin nii tsaariajal kui Nõukogude Liidu päevil töötanud venelastest ametnike lugu. See aitaks meil kunagistest sündmustest paremini aru saada.

Tsaariaja kõrval tegelete järjest rohkem ka nõukogude ajalooga, mis annab teile hea võimaluse neid ajastuid võrrelda. Kui palju võib näha järjepidevust Venemaa suhtumises Baltikumi?

Me võiksime sellega seoses rääkida ka tänapäevast. Baltimaade kuulumist Vene riigile hakati 19. sajandi keskel õigustama uuel viisil. Üheks argumendiks sai ajastule iseloomulik arusaam, et piirid loob geograafia – ja siin Peipsi järv venelaste perspektiivis eriti arvesse ei tule.

Teiseks levis idee, et kuna eestlased ja lätlased võtsid ristiusu vastu idast, siis olid nad venelastega seotud õigeusu kaudu ning baltisakslastel puudus ajalooline õigus seda ala valitseda.

Baltikumiga on seotud ka vaenlase kuvand, mis seostus alguses baltisakslastega ja muutus 20. sajandi alguses, kui eestlased ja lätlased võtsid baltisakslastelt vaenlase rolli üle. Kui tsaariajal püüti partnereid leida tsaariusku läinud eestlaste ja lätlaste hulgast, siis pärast 1920. aastat otsiti toetust Baltimaade „proletariaadi“ seast. Ja vaenlase kuvand kanti üle Eesti ja Läti „kodanlastele“.

Struktuur on väga sarnane ja seda leiab ka tänapäeval. Kuigi praegu on „ideaalsete“ partnerite leidmine veelgi lihtsam, kuna Eestis ja Lätis on palju venelasi.

Peatumegi korraks Baltikumi venelastel. Olete juhtinud tähelepanu tõigale, et me teame ja räägime eestivenelaste ajaloost liiga vähe. Mida on selle kohta üldse kirjutatud ja mida tasuks uurida?

Selle teema puhul on väga suur probleem järjepidevuse katkemine hiljemalt 1940. aastal, kui inimeste kontingent muutus. Kahjuks jõudis Sergei Issakov kirjutada ainult eestivenelaste ajaloo esimese osa, mis ulatub just 1940. aastani. Vene filoloogid on põhjalikult uurinud kõiki neid Vene kultuuriinimesi, kellel on olnud mingi seos Baltimaadega.

Me teame, mida tegid Tšaikovski või Dostojevski, kui nad Eestis viibisid. Aga me teame väga vähe nendest Vene riigi heaks töötanud ametiisikutest, kes elasid Riias ja Revalis. Me ei tea nende kohta mitte kui midagi ja nende jälgi ongi arhiivides väga raske leida. Aga just siin oleks vaja impeeriumi konteksti tõsiselt võtta.

Peaksime uurima, millistes tsaaririigi osades nad olid varem elanud ja töötanud. Varasemate kogemuste arvesse võtmine aitaks ametnike tegevust Baltimaades mõista, saada kokkuvõttes paremini aru ka sellest, mis Eestis 19. sajandil toimus.

Laias laastus ei tea me eriti palju ka nendest venelastest, kes olid Eesti NSV-s võimu tipus.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.