Lääneriikide meeste viljakus väheneb ehmatavalt kiiresti – tulevik on tume ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix

Lääneriikides elavate meeste spermide arvukus on langenud viimase 40 aastaga enam kui kaks korda, järeldab sadade eelnevate tööde tulemused kokku võtnud teadlasrühm. Kuigi meeste keskmine spermatosoidide hulk jääb endiselt normi piiridesse, tuleks teadlaste hinnangul võtta seda kui häirekella.

"Ausalt öeldes olid tulemused meie enda jaoks küllaltki ehmatavad. Probleem pole sellisel kujul muidugi uus, kuid tegu on klassikalise näitega sellest, milleni teatud teemadest – meeste viljatusprobleemidest – rääkimise vältimine viia võib. Ühiskond pole neid sellisel kujul suuresti teadvustanud," nentis töö juhtivautor Hagai Levine, Jeruusalemma Heeberea ülikooli epidemioloog ERR Novaatorile antud kommentaaris.

Töörühm leidis, et aastatel 1973–2011 langes spermide hulk lääneriikides elavate meeste seemnevedelikus aastas keskmiselt 1,4 protsenti ehk kokku 52 protsenti. Seda isegi meeste hulgas, kel polnud diagnoositud viljatusprobleeme. Spermide koguhulk langes sama ajaga 59 protsenti.

Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal või Austraalias mitte elavate meeste seas sarnast langust ei täheldatud. Kuigi osaliselt võib see olla tingitud andmete nappusest, pidas Levine vähetõenäoliseks, et see inglise keeles avaldatud tööde ülekaal kallutas tulemusi väga palju.

Spermide suhtelise sisalduse languse täpsed põhjused jäävad veel ebaselgeks. Vähemalt osaliselt saab seda aga seostada meeste üldiselt kehvema tervise, sh rasvumise, ja elustiili riskiteguritega nagu suitsetamine ja alkoholi tarviatmine.

Ent on vara välistada ka keskkonnast lähtuvaid tegureid.

"Kaugeleulatuvate järelduste tegemine nõuab aga uuringuid, mis kestaksid paarkümmend aastat. Need algaksid ideaalis juba enne lapse sündi ehk ajal, mil vanemad last eostada üritavad, ja kestavad täiskasvanueani. Meil tuleb meeste viljakuse uurimisse täiendavalt investeerida," sõnas Levine. Teisisõnu oleks pidanud ühiskond mõtlema teemale tõsisemalt juba 20 aasta eest, mil nähti esimesi vihjeid spermide arvu vähenemisest.

Katastroofi äärel?
Vähemalt pole veel tegu katastroofiga. Spermatosoidide arv milliliitris seemnevedelikus on langenud 40 aastaga 99 miljonilt 47 miljonile. Maailma terviseorganisatsiooni ravijuhiste alusel jääb näitaja seega enamikel juhtudel endiselt normi piiridesse. Laste saamiseks kunstlikust viljatamisest abi otsimisest pole saanud veel uus normaalsus. Muret tekitab aga, et spermatosoidide arvu vähenemine ei näi pidurduvat. Selget spermatosoidide kontsentratsiooni vähenemist võis näha isegi juhul, kui epidemioloog vaatas vaid viimast 20 aastat.


Lugemissoovitus:
Arutelu: kas sperma- ja munarakudoonorlus peaks olema anonüümne?
Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni


Töörühm proovis hinnata algselt analüüsis ka teisi sperma kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid – spermide liikuvust ja kuju. Paraku on neile hakatud süstemaatiliselt tähelepanu pöörama aga alles suhteliselt hiljuti. Samuti on muutnud selleks kasutatav metodoloogia. "Need on spermide arvuga teatud määral seotud. Kuid näitajad seostuvad ise tugevamalt viljakuse ja üldise tervisega," selgitas Levine.

Möödunud aasta lõpus Eesti meeste viljatuse põhjuseid käsitlenud töö juhtivautori Margus Punabi, Tartu ülikooli androloogia dotsendi sõnul saab seostada umbes pooli juhtumitest, kus viljakas eas paaridel lapsi saada ei õnnestu, just mehega seotud teguritega. Uuring haaras enam kui 8000 aastatel 2005– 2013 Tartu ülikooli androloogiakeskusesse pöördunud meest. Hinnanguliselt kaeti sellega 90 protsenti Eesti meeste rasketest viljatusjuhtudest.

"Pea kõik viljatuse põhjused on ravitavad. Tänapäeval oleme võimelised aitama umbes 99 protsenti patsientidest," sõnas Punab toona ERR Novaatorile antud intervjuus. Põhja-Euroopas tervikuna on enam kui 15 protsendil noortest meestest sperma hulk niivõrd väike, et neil on lapse eostamisega probleeme.

Tegu pole viimse sõnaga
Arenenud riikides elavate meeste spermide hulga vähenemisest on teatatud ka arvukates eelnevates töödes. "Neist suuremal osal on olnud aga üks või rohkem saatuslik viga. Näiteks on uuritud väikest arvu mehi, olnud olemuslikult tagasivaatavad või haaranud ainult viljatuskliinikuid külastanud mehi," märkis Sheffieldi ülikooli androloogiaprofessor Allan Pacey. Lisaks tõi ta välja, et teaduskirjanduses ilmuvad eeskätt tööd, mis näitavad spermide hulga vähenemist näitavad, mitte n-ö igavamate järeldustega uurimused.

Levine'i 185 eelnevat uurimust ja enam kui 43 000 meest hõlmav koondanalüüs suutis tema hinnangul aga suurema osa puudujääkidega arvestada. See muudab uurimuse järeldused mõjusaks.

"Kuigi 52,4 protsendine langus võib kõlada kohutavalt suurena, tähistab see ikkagi keskmist muutust normaalsest normaalseks. Seega soovitaksin ma ajakirjanikel käsitleda seda uurimust ikkagi ettevaatlikult. Debatt pole veel lõppenud ja palju tööd on veel teha," lisas Pacey.

Uurimus ilmus ajakirjas Human Reproduction Update.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: