Tähtede vahel hulgub arvatust vähem hiidplaneete ({{commentsTotal}})

Hulkuv planeet kunstniku nägemuses.
Hulkuv planeet kunstniku nägemuses. Autor/allikas: J. Skowron

Mitte sugugi kõik planeedi ei tiirle korrapäraselt ja sihitruult tähe ümber, mille lähistel need kunagi tekkisid. Planeedisüsteemide tekkimist kirjeldavate teooriate kohaselt kubiseb planeetidest ka tähti lahutav ruum. Hiljuti lõppenud vaatluskampaania tulemused vihjavad aga, et vähemalt Jupiteri mõõtu gaasihiiglasi hulgub selles ringi arvatust kümme korda vähem.

Gravitatsioon ei tunne piire. On paratamatu, et ikka ja jälle heidetakse mõni planeet taevakehade omavaheliste vastastikmõjude mõjul süsteemist eriti sageli pärast selle tekkimist kaugemale ilmaruumi. Kuni viimase paari kümnendini on taoliste juhtumite sagedust hinnata üritanud tööd olnud aga suuresti vaid teoreetilised. Vaatlustehnika areng võimaldab tähtede vahelistele hulkuritele viitavaid märke täheldada üha sagedamini ka otseselt.

Nii järeldati näiteks 2011. aasta töös, et planeedisüsteemist välja paisatud Jupiterile sarnanevaid planeete leidub ilmaruumis sama palju kui Linnuteel tähti ehk sadu miljardeid. Ent hiljuti Varssavi ülikooli observatooriumi teadlaste sulest ilmunud töö viitab, et tegu on siiski haruldasemate nähtustega.Hulkuvate planeetide otsimiseks kasutati gravitatsioonilise mikroläätse nähtust. Autor: J. Skowron/Varssavi ülikooli observatoorium

Przemek Mróz kasutas hulkuvate planeetide otsimiseks gravitatsioonilise mikroläätse nähtust. Massiga kehad, näiteks planeedid, painutavad ruumi ennast. Seeläbi muutub ka ruumis levivate valguskiirte teekond. Kauged tähed paistavad ennustatust eredamana. Kokku haaras analüüs 2600 taolist aastatel 2011–2015 aset leidnud juhtumit. Seda on 2011. aastal palju kõneainet leidnud tööst enam kui 2000 võrra rohkem.

Ülilühikest aega väldanud tähtede ereduse kasvu ja languse põhjal järeldasid astronoomid, et Jupiteriga võrreldavaid hulkureid leidub Linnuteel vähemalt neli korda vähem kui tähti. Vaatluste käigus täheldati ka paari sündmust, mis kestsid vaid pool päeva. Arvestades, et üksikuna võib millegi sellise üleüldse pildile püüdmist võib pidada millekski äärmiselt harukordseks, peab leiduma väiksemaid planeete lihtsalt äärmiselt palju.

Suuruselt Maaga võrreldavaid või sellest paar korda suuremaid planeete võiks leiduda tähtede vahel töörühma hinnangul seega isegi umbes neli korda rohkem kui tähti, hinnanguliselt 200– 800 miljardit. Debatt taoliste planeetide elukõlbulikkuse üle on aga alles käimas.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: