Püütonipoegade esimene lõuna lükkus edasi - hiiri napib ({{commentsTotal}})

Kuningpüütoni poeg.
Kuningpüütoni poeg. Autor/allikas: Randel Kreitsberg

Eelmisel nädalal levis erinevates Eesti meediakanalites uudis Tartu ülikooli loodusmuuseumis koorunud püütonipoegadest. Pojad on praeguseks juba nädalakese elanud ning plaan oli näidata nende esimest tõsisemat (hiiresemat) toidukorda. Kahjuks peame hiiri veel veidikene ootama, kuid piilume sellegipoolest püütonipoegade lastetuppa.

Eelmisel nädalal levis erinevates Eesti meediakanalites uudis Tartu ülikooli loodusmuuseumis koorunud püütonipoegadest. Pojad on praeguseks juba nädalakese elanud ning Zooloogid 2.0 blogi kaudu on võimalik maopoegade tegemistel silma peal hoida:

Andro Truuverk on võtmeisik, tänu kellele Tartu ülikooli loodusmuuseumis püütonipojad koorusid. Kuidas kogu lugu alguse sai?

“26. aprillil, kui muuseumis elav emane kuningpüüton viis muna munes olin mina Horvaatias liblikatemaatilisel konverentsil. Munade olemasolust sain teada facebooki vahendusel, kui kolleeg munakurna ümber keerdunud püütonist pildi saatis. Peale seda läks kiireks!

Palusin sõbrannal, kel erinevate roomajamunade välja inkubeerimisel minust rohkem kogemust, kuningpüütoni munad inkubaatorisse toimetada, et loodete arenguks stabiilne 28 kraadine temperatuur ja kõrgem õhuniiskus tagada. Viiest munast kaks hukkus, tõenäoliselt ei olnud need viljastatud või oli neil mõni muu häda.

Esimene muna purunes 14. juulil. Tunne oli hea… kerge pingelangus, olin ju oodanud seda (püütonipoegi) ja nende nimel vaeva näinud juba mõned aastad, kuid seni tulutult. 16. juuli õhtuks oli 3 püütonipoega oma uue elukeskkonnaga tutvust teinud.“

Andro Truuverk koos nädala vanuse kuningpüütoni pojaga. Autor: Randel Kreitsberg

Püütonipoeg oma igapäevases rutiinis. Tõsi, pildistamise hetkel on puukoor ja varjekoobas kastist välja tõstetud – ehk et päris nii lage see elu neil seal ei ole. Autor: Randel Kreitsberg

Enamikel roomajatel (ka lindudel, nokkloomal ja sipelgasiilil!) on munast välja saamiseks ninamiku otsas väike soomusjas moodustis ehk nn munahammas, mille abil nad end õhukeskkonda lõikavad – nii ka meie püütonipoegadel. Munahammas eraldub looma küljest peale esimest kestumist ja kestumine ongi maopoegade elus järgmiseks oluliseks sündmuseks mida oodata.

Andro kirjeldab maokasvataja igapäevarutiini:

“Igapäevaselt on vaja vahetada vett ning hoolitseda kastipõhja puhtuse eest, et seal olev majapidamispaber oleks piisavalt niiske, kuid hallitama ei läheks – siis seda on vaja vahetada. Korra on pidanud koristama ka madude väljaheidet, see on praegu selline kuiv kusihape lihtsalt.

Oma esimese elunädala on püütonipojad veetnud suhteliselt passiivselt. Mitte, et täiskasvanud maod ülienergilised oleks. Pigem on asi selles, et noored ootavad oma esimest kestumist, mis võiks aset leida lähinädalate jooksul, ning peale mida hakkavad maohakatised ka loodetavasti aplalt toituma ja kasvama (sellisel juhul jääks minul hulk närvirakke alles).”

Püütonimamma ja -papa. Autor: Randel Kreitsberg

Kuningpüüton (Python regius (Shaw, 1802)) on umbes 1,5 meetri pikkuseks kasvav Aafrika keskosas elutsev mürgitu madu. Saagi, kelleks võivad olla nii väiksemad imetajad (närilised) kui ka linnud, surmab madu “kägistades”. Väidetavalt kandsid osad Aafrikas elavate hõimude pealikud madu ehtena. Sellest ka nimi – kuningpüüton!

Vaata ka videot:

Püütonipojad loodusmuuseumis. from Randel Kreitsberg on Vimeo.

 

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: