Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine ({{commentsTotal}})

Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, leiavad teadlased. Euroopa Liidu teadusrahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.

Mait Müntel on ettevõtlusse läinud tuumafüüsik, tema rajatud keeleõppeprogramm on Lingvist on edukas üle maailma. Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötanud Müntel ütleb, et ettevõtlusse minekut ta ei kahetse ja kaudselt määras selle ka siinse teadussüsteemi puudulikkus.

"Jah, tuumafüüsikaga ma küll enam ei tegele aga Lingvist on omamoodi sarnane CERNi kiirendile," nendib Müntel. CERNi kiirendis põrkab hästi palju aatomeid kokku ja kannavad endas infot, kuidas pisikesed osakesed käituvad. Lingivistis on aga hästi palju kasutajaid, nende info koguneb programmi arendajatele, kes teevad selle kasutatavaks õppeprotsessi kaudu.

90 protsenti teadusrahast tuleb Euroopa Liidus leida rahvusriikidel endil. Eesti panustab praegu teadusse 0,8 protsenti riigieelarvest, teaduspõhise majandusega riigis on kaasatud rahastamismudelisse ka ettevõtlus. Koostöö parandamine ettevõtlusega aitaks tõsta teaduse rahastamist ka Eestis.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor leiab, et Eesti vajab mobiilsusgrante sektorite vahel, et toetada teadlaste liikumist ettevõtlusse ja samal ajal toetada ka vastupidist tegevust, et teadlane tuleks ettevõtlusest tagasi teadusse.

"Miks mitte toetada teadlaste liikumist ka avalikku sektorisse, näiteks ministeeriumisse ja sealt jälle tagasi, nii et see on üks oluline instrument, mis Eesti teadussüsteemis puudu minu arust," leiab Hektor.

Teadlaste hinnangul puudub Eestis praegu karjäärimudel, mis tagaks talle töökoha ja teadusgrandid.

Praegu peavad Eesti teadlased elama projektidest ja mujale läinud tippteadlasi siia tagasi tuua on väga raske. Euroopa Liidu rahadele loota ei saa, sest suurema osa ka Horisont 2020 rahastuskavast võtavad siiski vanad liikmesriigid, kellel ka kindel teadussüsteem.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et teaduse projektipõhisus on probleem kõikjal. Eestis peaks olukorda leevendama baasrahastuse tõus.

"Iga euro mis lisandub teadusse, me paneme baasrahastusse, just selleks, et anda stabiilsemat raha mis ei sõltu ühest grandist teiseni. Me oleme omalt poolt neid samme astumas ja see on üsna sarnane 32.12 paljude teiste riikidega, kes otsivad lahendusi pikemaks ja stabiilsemaks rahaks."

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.