Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine ({{commentsTotal}})

Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, leiavad teadlased. Euroopa Liidu teadusrahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.

Mait Müntel on ettevõtlusse läinud tuumafüüsik, tema rajatud keeleõppeprogramm on Lingvist on edukas üle maailma. Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötanud Müntel ütleb, et ettevõtlusse minekut ta ei kahetse ja kaudselt määras selle ka siinse teadussüsteemi puudulikkus.

"Jah, tuumafüüsikaga ma küll enam ei tegele aga Lingvist on omamoodi sarnane CERNi kiirendile," nendib Müntel. CERNi kiirendis põrkab hästi palju aatomeid kokku ja kannavad endas infot, kuidas pisikesed osakesed käituvad. Lingivistis on aga hästi palju kasutajaid, nende info koguneb programmi arendajatele, kes teevad selle kasutatavaks õppeprotsessi kaudu.

90 protsenti teadusrahast tuleb Euroopa Liidus leida rahvusriikidel endil. Eesti panustab praegu teadusse 0,8 protsenti riigieelarvest, teaduspõhise majandusega riigis on kaasatud rahastamismudelisse ka ettevõtlus. Koostöö parandamine ettevõtlusega aitaks tõsta teaduse rahastamist ka Eestis.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Andi Hektor leiab, et Eesti vajab mobiilsusgrante sektorite vahel, et toetada teadlaste liikumist ettevõtlusse ja samal ajal toetada ka vastupidist tegevust, et teadlane tuleks ettevõtlusest tagasi teadusse.

"Miks mitte toetada teadlaste liikumist ka avalikku sektorisse, näiteks ministeeriumisse ja sealt jälle tagasi, nii et see on üks oluline instrument, mis Eesti teadussüsteemis puudu minu arust," leiab Hektor.

Teadlaste hinnangul puudub Eestis praegu karjäärimudel, mis tagaks talle töökoha ja teadusgrandid.

Praegu peavad Eesti teadlased elama projektidest ja mujale läinud tippteadlasi siia tagasi tuua on väga raske. Euroopa Liidu rahadele loota ei saa, sest suurema osa ka Horisont 2020 rahastuskavast võtavad siiski vanad liikmesriigid, kellel ka kindel teadussüsteem.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et teaduse projektipõhisus on probleem kõikjal. Eestis peaks olukorda leevendama baasrahastuse tõus.

"Iga euro mis lisandub teadusse, me paneme baasrahastusse, just selleks, et anda stabiilsemat raha mis ei sõltu ühest grandist teiseni. Me oleme omalt poolt neid samme astumas ja see on üsna sarnane 32.12 paljude teiste riikidega, kes otsivad lahendusi pikemaks ja stabiilsemaks rahaks."

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: