Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti ({{commentsTotal}})

Elevant.
Elevant. Autor/allikas: thelivelygirl/Creative Commons

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Plastist rohkem on jõudnud inimkond toota ainult betooni ja terast. "Kuid erinevalt terasest, millest läheb umbes pool ehituseks ehk seda kasutatakse kümneid aastaid, muutub ligikaudu pool plastist vähem kui nelja aastaga rämpsuks," nentis Roland Geyer, uurimuse esimene autor ja California ülikooli tööstusökoloogia dotsent. Ümbertöötlemata või põletamata võtab sellest enamiku lagunemine aega sadu ja mõne plastitüübi korral isegi tuhandeid aastaid.

Alates eelmise sajandi keskpaigast plasti tootmine hüppeliselt kasvanud. Ligi pool maailmas leiduvast 8,3 miljardist tonnist plastist on valmistatud viimase 13 aasta jooksul. Uurimuse ilmumise ajaks on muutunud seeläbi sellest rämpsuks enam kui kolm neljandikku. "Senisel kursil jätkamine pole seega jätkusuutlik. Seda juhul, kui me ei taha, et plast tervet planeeti ei kataks," lisas ökoloog.

Siinkohal on tegu muidugi kirjandusliku liialdusega. Aastaks 2050 ulatuks plastjäätmete hulk pelgalt 12 miljardi tonnini. Bakterid kõrvale jättes tekiks biomassi igal aastal juurde kümme korda rohkem.

Seni tekkinud plastprügist on uurimuse kohaselt läinud taaskasutusse ja põletatud vastavalt üheksa ja 12 protsenti. Ülejäänud 79 protsenti ladustati prügilates või jõudis keskkonda. Maailmamerre jõudva plastprügi hulk ulatub Geyeri varasema analüüsi kohaselt enam kui kaheksa miljoni tonnini, moodustades sealhulgas ikoonilisi prügisaari ja kohati isegi uusi tehiskivimeid.

Selle ühe näitena jõudis 2014. Hawaii randa sulanud plastist, liivast, vulkaanilistest kivimitest ja biojäätmetest koosnev kängar, mis nimetati mitteametlikult plastiglomeraadiks. Plasti sisaldavaid tehiskivimeid on peetud üheks märgiks, mille alusel võiks märgata miljonite aastate pärast inimajastu – antropotseeni – algust.

Geyer loodab, et analüüs aitab teha poliitikutel ja poliitikakujundajatel plasti kasutust puudutavates küsimustes targemaid otsuseid. Materjali kasutamise olulist piiramist või asendamisse taastuvatest allikatest pärinevate polümeeridega ei usu. Hakatuseks pole selge, kas bioplastikute on ikka keskkonnasõbralikum. "Arvestades sellega, kui vähe ammutavatest fossiilkütustest võrreldes energia tootmisega plasti valmistamiseks kulub, ei tule ka selles mõttes veel lähiajal piiri ette," lisas dotsent.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: