Uuring: lapsed on hakanud täiskasvanutest kiiremini rasvuma ({{commentsTotal}})

Euroopa liidus on 16 protsenti täiskasvanutest ülekaalulised.
Euroopa liidus on 16 protsenti täiskasvanutest ülekaalulised. Autor/allikas: PA Wire/Scanpix/fotokollaaž

Ülekaalulisuse määr on alates 1980. aastast kahekordistunud 73 riigis ja märgatavalt kasvanud kõigis teistes riikides, selgub ajakirjas The New English Journal of Medicine avaldatud uuringust „Health Effects of Overweight and Obesity in 195 Countries over 25 years“. Kuigi lapseea rasvumise osakaal on olnud kolme kümnendi jooksul madalam kui täiskasvanuea rasvumine, on esimene hakanud viimasest jõudsamalt kasvama.

Uuringu teinud teadlaste hinnangul oli 2015. aasta seisuga kogu maailmas 108 miljonit rasvunud last ja 604 miljonit rasvunud täiskasvanut. Rasvumise üldine levimus laste hulgas oli 5 protsenti ja täiskasvanute hulgas 12 protsenti. Rasvumise levimuse tippu täheldati naistel vanuses 60–64 ja meestel vanuses 50–54. Rasvumise kasv aastatel 1980–2015 ei erinenud oluliselt naiste ja meeste vahel mitte üheski vanuserühmas. Mõlemas rühmas oli rasvumise kasvumäär kõrgeim varases täiskasvanueas.

Laste hulgas vähenes rasvumine 2015. aastal vanusega kuni 14 eluaastani, misjärel hakkas see jälle tõusma. Seejuures ei täheldatud uuringus enne 20. eluaastat sugudevahelisi erinevusi. 1980–2015 oli lapseea rasvumise kasvumäär poiste ja tüdrukute vahel võrdne kõigis vanuserühmades.

Teadlased leidsid kõrge KMI-ga seotud tervisemõjude süstemaatilise hindamise käigus, et üleliigne kehakaal põhjustas 2015. aastal ülemaailmselt umbes neli miljonit surma ja 120 miljonit haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastat. Haiguskoormus on kaotus rahva tervises, mida väljendab surmade tõttu kaotatud eluaastate ning haigestumise ja välispõhjuste tõttu vähenenud täie tervise juures elatud eluaastate koguarv.

Pea 70 protsenti kõrge KMI-iga seotud surmadest olid põhjustatud südame-veresoonkonna haigustest ja rohkem kui 60 protsenti neist surmadest esinesid rasvunud isikutel. Rasvunud inimeste osakaal on viimase kolme kümnendi jooksul kasvanud ja kiiremini kui rasvumisega seotud haiguskoormus. Sellegipoolest, nii KMI-ga seotud haiguskoormuse suundumus kui ka suurus on riigiti väga erinev.

Maailma haiguskoormuse 2015. aasta uuringus hinnatud juhtivate terviseriskide seas on kõrge KMI üks jõudsamalt kasvavaid. Erinevatel ühiskonna arengutasemetel on rasvumine kasvanud mitmete kümnendite jooksul, mis näitab, et probleem ei ole ainult sissetulekus või rikkuses. Muutused toidukeskkonnas ja -süsteemides on tõenäoliselt peamised tegurid, seisab uuringus.

Suure energiasisaldusega toiduainete suurenenud saadavus, kättesaadavus ja taskukohasus ning nende intensiivne reklaamimine võib selgitada liigsete energiakoguste tarvitamist ja kehakaalu tõusu erinevates elanikkonna rühmades. Potentsiaalseteks põhjusteks on peetud ka linnastumisele ja keskkonnamuutustele järgnenud füüsilise tegevuse võimaluste vähenemist. Samas tekkisid need muutused juba enne rasvumise ülemaailmset kasvu ja on vähetõenäoline, et need on peamised tegurid.

Viimase kümnendi jooksul on teadlased teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas ülekaalulisust vähendada. Muu hulgas on soovitatud nt lastele suunatud ebatervislike toiduainete reklaami vähendamist, koolilõunate tervislikumaks muutmist, maksude rakendamist ebatervislike toiduainete tarbimise vähendamiseks ja asenduse pakkumist tervislike toitude tarbimise suurendamiseks.

Samas tuleb selliste sekkumistehnikate laialdase rakendamise efektiivsust ja teostatavust hinnata erinevates tingimustes. Viimastel aastatel on mõned riigid hakanud neid poliitikaid ellu viima, aga suuri, rahvastikuüleseid edusamme ei ole veel täheldatud.

Uuring ilmus ajakirjas The New English Journal of Medicine.

Toimetaja: Merit Maarits



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.