Väike-konnakotkas peab lugu mitmekülgsest maakasutusest ({{commentsTotal}})

Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas Autor/allikas: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kasvava inimkonna toitmine nõuab põllumajanduslike alade laiendamist. See aga toob kaasa keskkonnamuutusi, millega paljud liigid kohaneda ei suuda. Kas ja kuidas saavad Eestis pesitsevad väike-konnakotkad põllumajanduse intensiivistudes hakkama?

Röövlinnud kui tippkiskjad on tänuväärseteks muutuste indikaatoriteks, kuna neid saab hõlpsasti avamaastikel jälgida. On teada, et mitmete Euroopa röövlindude – näiteks stepi-tuuletallaja (Falco naumanni), kivikaku (Athene noctua), tõenäoliselt ka soo-loorkulli (Circus pygargus) – arvukuse vähenemist tingivad muutused põllumajanduses. Ka väike-konnakotkas (Aquila (Clanga) pomarina), kelle tuumikalaks on Ida-Euroopa, kuid kelle arvukus on vähenemas kogu tema levilas, kasutab toitumiseks põllu- või heinamaid. Kas ja kuidas saavad Eestis pesitsevad väike-konnakotkad põllumajanduse intensiivistudes hakkama, vahendab hiljutist uuringut portaalis Linnuvaatleja Tartu ülikooli teadur Marko Mägi.

Eestis on põllukultuuridega kaetud ligikaudu 25 % maast, millest omakorda 30 % teraviljade, 20 % söödakultuuride, 10 % tööstuslike kultuuride (peamiselt rapsi) ja 30 % rohumaadega. Et teada saada, kuidas mõjutab maakasutus väike-konnakotka kodupiirkonda, pesitsust, elupaigakasutust ja küttimisedukust, võrreldi liigi vaatlusi maakasutusandmetega. Lindude elupaigaeelistuste tuvastamiseks kõrvutati vaatluskoha maastikuandmeid 10 kilomeetri kaugusel asuva juhuslikult valitud punkti maastikuga, sealjuures jälgiti, et valitud punkt asuks metsa servas ehk kohas, kus väike-konnakotka pesad reeglina asuvad. Kuue aasta jooksul jälgiti 329 pesitsuspaari tegevust.

Väike-konnakotkas Autor: Radovan Václav / Creative Commons

Selgus, et väike-konnakotkaste kodupiirkonnas on põllumaid Eestis keskmiselt 35 – 40 % ning nad kasutavad toitumiseks 7,6 % rohkem looduslikke rohumaid ja 29,9 % rohkem põllumaid kui seda oleks eeldanud juhusliku elupaiga kasutus. Saagijahiks eelistasid nad rohumaid, eriti majandatavaid heinamaasid, kus veetsid 86 % ajast; põldusid väike-konnakotkad vältisid. Ligikaudu pooled väike-konnakotka rünnetest olid edukad, sealhulgas moodustasid saagist 55,8 % pisiimetajad ja 44,2 % kahepaiksed, kuid küttimisedukus maakasutusest ei sõltunud.

Edukalt pesitsenud paaride pesade ümbruses oli rohkem põlde või majandatavaid heinamaid (19,0 %) ja majandatavaid looduslikke rohumaid (1,1 %) kui nende pesade ümbruses, kus poegi ei lennuvõimestunud (vastavalt 16,0 % ja 0,7 %). Pesitsemisedukust kahandas ka rapsipõldude ja niidetavate rohumaade lähedus, kuid nende mõju sõltus ka konkreetse aasta oludest.

Tulemused näitavad, et kuigi väike-konnakotkastel on väljakujunenud elupaigaeelistus – nad on kohanenud toituma põllumaastikel – ohustavad seda liiki siiski maakasutuspraktika muutused ja rapsi kasvatamise laienemine. Need kaks suunda on seoses biokütuste kasutuselevõtuga märgatavad nii Eestis kui ka mujal Euroopas ning näiteks Eestis suurenes aastatel 1990 – 2010 rapsi kasvatuspind 600-lt 98 000 hektarini. Samas on väike-konnakotkaste hüvanguks viimastel aastatel rapsikasvatuseks kasutatava põllumaa pindala Eestis kahanenud ligikaudu 30 % ja püsirohumaade pindala jäänud samaks.

Kuigi toitumisaladena eelistab väike-konnakotkas rikkalikuma toidubaasi tõttu põllumaadest just rohumaid, peab see liik lugu pigem mitmekülgsest maakasutusest, erinevate kultuuride kasvatamisest ning metsatukkadega külgnevate rohumaade olemasolust.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: