Eesti väljakutse: korrastada teadusraha jagamise vahendid ({{commentsTotal}})

{{1500955200000 | amCalendar}}

Eesti on võtnud ambitsioonika ülesande: töötada välja lahendus, kuidas vähendada erinevate instrumentide ehk teadusraha jagamise viiside killustatust. Kuigi sellest teemast on Euroopas räägitud aastaid, usub Eesti eesistujana, et suudab muudatusi eest vedada, et need aastaks 2020 saaksid toimuma hakata.

Euroopa teadusministrid arutasid Tallinnas toimunud kohtumisel, kuidas suurendada Euroopa teaduse ja innovatsiooni mõju ja väärtust. Ministrid nentisid, et investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni on Euroopa konkurentsivõime eelduseks ning rõhutasid, et teaduse mõju sõltub eelkõige haritud ja pädevatest inimestest.

Pressikonverentsil andsid arutatust ülevaate haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Euroopa Komisjoni teadusvolinik Carlos Moedas.

Carlos Moedas kiitis pressikonverentsil alustuseks Eesti toitu ja kohtumise korraldust. Eriti tõstis ta esile Mailis Repsi oskust ümarlauda juhtida.

Millest aga täna räägiti? Kokkuvõtlikult räägiti rahast ja sellest, kuidas seda jagada. Moedas tõi välja, et kui tõsta 5 protsenti teadusrahastust, kasvatab see SKP-d ühe protsendi jagu.

Paraku on kõigel poliitiline külg. Teaduses on protsessid pikaajalised, poliitikas on aga tsüklid lühikesed. See tähendab, et teadusesse investeeritud või sinna investeerimata jäetud raha mõju on mõõdetav alles pika aja pärast.

Moedas tõstis esile, et erinevalt varasematest eesistumisest on Eesti endale praegu valinud konkreetse teema, mida püütakse lahendada. Ja see teema on teadusrahastuse instrumentide ehk rahajagamise viiside korrastamine.

Läbi kukkuda on lihtne

Nimelt on rahastusvahendite korrastamisega kiire. Kui paegune teadusrahastuse programm Horisont 2020 2,5 aasta pärast lõppeb, peab olema välja töötatud ja ka Euroopa Parlamendis kinnituse saanud uus rahajagamise süsteem.

Seda välja töötada ning ka veel heakskiitu saada pole aga sugugi lihtne, kuna Euroopa Nõukogus on riikide hääle osakaal seotud riigi suurusega. Piisab vaid kahest suurriigist, kes muudatuste vastu hääletavad ja instrumentide korrastamine kukub läbi.

ERR Novaator küsis Carlos Moedaselt kui reaalne on allesjäänud paari aasta jooksul instrumendid ära korrastada ja kas Eesti saab võetud ülesandega hakkama?

Moedas vastas, et tuleb analüüsida, kuidas me läheneme innovatsioonile. Innovatsiooni osas on instrumendid killustatud ning see on tinginud olukorra, kus meil on head rahastusvahendid, aga inimesed ei tea neist.

Moedas ja ka Eesti praeguse eesistujana panevad lootuse loodavale innovatsiooninõukogule, mis koondab erinevad rahastusvahendid ühise vihmavarju alla.

Moedas ei öelnud, et Horisondi rahastusperioodi lõpuks ehk aastaks 2020 rahastusvahendid kindlasti korrastatud saavad, kuid ütles, et Eesti algatab praegu selle muudatuse pilootfaasi.

Teadus pärast Brexitit

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Lauri Tankleri küsimusele, kuidas jätkatakse pärast Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist, vastas Moedas avatud teaduse võtmes.

Nimelt pakub praegu Euroopas kõneainet Pascal Lamy raport, mis annab soovitused, kuidas peaks Euroopa teaduspoliitikat kujundama. Selles pannakse rõhku sellele, et Euroopa innovatsioon ja teadus peavad olema maailmale avatud.

Moedas tõi näite Jordaania osakestekiirendist, kus teevad koostööd väga erinevatest rahvustest teadlased, palestiinlased ja iisraellased teiste hulgas.

Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, vahendab "Aktuaalne kaamera" Eesti teadlaste mõtteid. Euroopa Liidu teadus-rahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.


Lugemissoovitus: Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine

Pressikonverentsi video:

 



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.