Eesti väljakutse: korrastada teadusraha jagamise vahendid ({{commentsTotal}})

{{1500955200000 | amCalendar}}

Eesti on võtnud ambitsioonika ülesande: töötada välja lahendus, kuidas vähendada erinevate instrumentide ehk teadusraha jagamise viiside killustatust. Kuigi sellest teemast on Euroopas räägitud aastaid, usub Eesti eesistujana, et suudab muudatusi eest vedada, et need aastaks 2020 saaksid toimuma hakata.

Euroopa teadusministrid arutasid Tallinnas toimunud kohtumisel, kuidas suurendada Euroopa teaduse ja innovatsiooni mõju ja väärtust. Ministrid nentisid, et investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni on Euroopa konkurentsivõime eelduseks ning rõhutasid, et teaduse mõju sõltub eelkõige haritud ja pädevatest inimestest.

Pressikonverentsil andsid arutatust ülevaate haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Euroopa Komisjoni teadusvolinik Carlos Moedas.

Carlos Moedas kiitis pressikonverentsil alustuseks Eesti toitu ja kohtumise korraldust. Eriti tõstis ta esile Mailis Repsi oskust ümarlauda juhtida.

Millest aga täna räägiti? Kokkuvõtlikult räägiti rahast ja sellest, kuidas seda jagada. Moedas tõi välja, et kui tõsta 5 protsenti teadusrahastust, kasvatab see SKP-d ühe protsendi jagu.

Paraku on kõigel poliitiline külg. Teaduses on protsessid pikaajalised, poliitikas on aga tsüklid lühikesed. See tähendab, et teadusesse investeeritud või sinna investeerimata jäetud raha mõju on mõõdetav alles pika aja pärast.

Moedas tõstis esile, et erinevalt varasematest eesistumisest on Eesti endale praegu valinud konkreetse teema, mida püütakse lahendada. Ja see teema on teadusrahastuse instrumentide ehk rahajagamise viiside korrastamine.

Läbi kukkuda on lihtne

Nimelt on rahastusvahendite korrastamisega kiire. Kui paegune teadusrahastuse programm Horisont 2020 2,5 aasta pärast lõppeb, peab olema välja töötatud ja ka Euroopa Parlamendis kinnituse saanud uus rahajagamise süsteem.

Seda välja töötada ning ka veel heakskiitu saada pole aga sugugi lihtne, kuna Euroopa Nõukogus on riikide hääle osakaal seotud riigi suurusega. Piisab vaid kahest suurriigist, kes muudatuste vastu hääletavad ja instrumentide korrastamine kukub läbi.

ERR Novaator küsis Carlos Moedaselt kui reaalne on allesjäänud paari aasta jooksul instrumendid ära korrastada ja kas Eesti saab võetud ülesandega hakkama?

Moedas vastas, et tuleb analüüsida, kuidas me läheneme innovatsioonile. Innovatsiooni osas on instrumendid killustatud ning see on tinginud olukorra, kus meil on head rahastusvahendid, aga inimesed ei tea neist.

Moedas ja ka Eesti praeguse eesistujana panevad lootuse loodavale innovatsiooninõukogule, mis koondab erinevad rahastusvahendid ühise vihmavarju alla.

Moedas ei öelnud, et Horisondi rahastusperioodi lõpuks ehk aastaks 2020 rahastusvahendid kindlasti korrastatud saavad, kuid ütles, et Eesti algatab praegu selle muudatuse pilootfaasi.

Teadus pärast Brexitit

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Lauri Tankleri küsimusele, kuidas jätkatakse pärast Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist, vastas Moedas avatud teaduse võtmes.

Nimelt pakub praegu Euroopas kõneainet Pascal Lamy raport, mis annab soovitused, kuidas peaks Euroopa teaduspoliitikat kujundama. Selles pannakse rõhku sellele, et Euroopa innovatsioon ja teadus peavad olema maailmale avatud.

Moedas tõi näite Jordaania osakestekiirendist, kus teevad koostööd väga erinevatest rahvustest teadlased, palestiinlased ja iisraellased teiste hulgas.

Teaduse rahastamise kõrval on Eesti teadussüsteemi jaoks isegi olulisem paindliku karjäärisüsteemi loomine, vahendab "Aktuaalne kaamera" Eesti teadlaste mõtteid. Euroopa Liidu teadus-rahastuse programmi Horisont 2020 suhtuvad teadlased aga pigem skeptiliselt.


Lugemissoovitus: Rahastusest olulisem on Eestis paindliku teadlaskarjäärimudeli loomine

Pressikonverentsi video:

 



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: