Avatud materjalidega kontrolltöö pole kerge õpilasele ega õpetajale ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: KONRAD K./SIPA/Scanpix

Kontrolltöid tunneb Eesti kool hästi. Samas on arusaam kontrolltööst kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata, kirjutab Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilane Roosi Lilles.

Ta vaatles oma kooli õpetajate suhtumist avatud materjalidega kontrolltöödesse ehk siis teadmiste kontrolli, kus õpilane võib õppematerjale kasutada.

Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Minu meelest võiks seda rakendada palju tihedamini.

Kindlasti on mõnes aines päheõppimine teatud määral vajalik, olgu õpitavaks valemid või aastaarvud. Ometigi tekib küsimus, kas peaaegu igaks kontrolltööks nõutav päheõppimine on õpilasele kasulik või vajalik? Päheõppimine ei eelda materjalist arusaamist ning pealegi ununeb nii õpitu väga kiiresti.

Selline kontrolltöö eeldab õpilaselt materjali head tundmist ja õpetajalt faktiteadmiste kontrollist erinevat küsimuste koostamisviisi. Autorit huvitas, kas ja kui sageli tema kooli õpetajad selliseid kontrolltöid teevad ning millised on nende meelest taoliste tööde head ja halvad küljed.

Avatud materjalidega kontrolltöö ei tähenda, et õpilased ei peagi õppima või end tööks ette valmistama. Vastupidi, selle puhul on vägagi oluline õppimise organiseerimine, hoolikas läbimõtlemine ning materjalist arusaamine. Seetõttu pakubki selline töö õpilase mõtlemis­võimele uut sorti väljakutset, sedastab Roosi Lilles.

Loomulikult peavad ka küsimused töös tavapärastest erinema ning faktide ülesütlemise asemel on vaja osata õpitut seostada, põhjendada ning rakendada.

Autorit huvitas, kas ja kui sageli tema kooli õpetajad selliseid kontrolltöid teevad ning millised on nende meelest taoliste tööde head ja halvad küljed. Andmeid kogus Roosi Lilles küsitlusega.

Ja mis selgus?

Selgus, et avatud materjalidega kontrolltöödesse suhtumine varieerub õpetajate seas suuresti ning kohati ei olda teadlikki, mida selline teadmiste kontroll täpsemalt endast kujutab.

Põhjusena, miks seesuguseid töid ei tehta või tehakse pigem harva, tõid õpetajad välja ajauuduse ja oskamatuse sellist tööd ette valmistada. Teised jällegi väitsid, et õpilasele on vajalik faktide päheõppimine ning üks õpetaja arvas ka, et selliste töödega ei peaks üle pakkuma.

Ühe õpetaja argument oli järgnev: „Töö peab olema väljakutse, mitte naljategemine.“ Siin kajastub tegelikult kaunis levinud arusaam, nendib töö autor, et õppimine toimub vaid siis, kui see on tõsine ja raske ning et need on ka kontrolltöö olemuslikud tunnused.

Õpetajad kipuvad ikka avatud materjalidega kontrolltöid ette kujutama kui õpikust vastuste otsimist, ilma teema sisulise mõistmiseta.

Õpetamisel on olulised mitmed üldisemad pädevused, nagu informatsiooni mõtestamine, tõlgendamine, õpitu kasutamine erinevates olukordades ja oma oskuste analüüsimine – millega enamik õpetajaid kohe nõustuks – aga igapäevaselt keskendutakse pigem faktiteadmistele.

Huvitav leid oli see, et küsitletud õpetajatest kõige pikema tööstaažiga õpetajad on need, kes teevad oma õpilastele aeg-ajalt avatud materjalidega kontrolltööde laadseid teadmistekontrolle teevad. Nende õpetajate tööstaaž jääb 27 ja 43 aasta vahele.

Avatud materjalidega kontrolltöö koostamine esitab õpetajale väljakutse

Avatud materjalidega kontrolltöö koostamisel peaks õpetaja meeles pidama, et ta ei kontrolli õpilase mälu, vaid tema oskust saadud informatsiooniga ümber käia. Küsimuste puhul on kõige olulisem keskenduda loovusele ning olukorra hindamisele ja kõige vähem kindlatele faktidele.

Õpetajad peaksid õpilastele kindlasti selgitama, mida avatud materjalidega kontrolltöö täpsemalt kujutab ning mille poolest see erineb tavalisest kontrolltööst. Seda tuleks teha kohe uut teemat käsitledes, et õpilased edaspidi tunnis tähele paneksid. Õpilasel ei tohiks tööks õppimine midagi keerulist olla, eeldusel, et ta keskendub tunnis ning saab aru. Lisaks tunnis õpitule peaks enne kontrolltööd kodus samuti teema üle kordama. Abiks tuleb kindlasti mõtlemine, mida õpetaja töös küsida võiks ning proovida sellele vastata.

Küsimused peaksid olema sellised, mis lubaksid õpetajal hinnata õpilase oskusi ning arusaamist antud teemast, mitte fakte, mida ta on pähe õppinud. Töös olev küsimus peaks õpilast haarama, seega ei tohiks see olla liiga keeruline, et õpilasel ei tekiks tunnet, et ta ei saa isegi aru, mida täpsemalt tegema peab.

Roosi Lilles vaatas, kuidas sobivad avatud materjalidega kontrolltööd Eesti hariduspoliitika eesmärkidega. Selgus, et avatud materjalidega kontrolltööd toetavad mitmeid riiklikus gümnaasiumi õppekavas olevaid eesmärke, näiteks iseseisvat õppimist ja õpitu kasutamist erinevates olukordades.


Kas teadsid et:

  • Avatud materjalidega töö ei ole mõeldud faktiteadmiste kontrollimiseks, vaid aitab arendada õpilase loovust ning kriitilist mõtlemist.
  • Kuigi enamiku õpilaste jaoks tähendab kontrolltööks õppimine konspekti mällu talletamist, siis tegelikult on oluline hoopis teemat läbinisti mõista.
  • Liiga paljude materjalide kasutamine võib osutuda pigem segavaks kui abistavaks.
  • Avatud materjalidega töö ei ole kergem kui tavaline faktipõhine kontrolltöö; kergem võib ta tunduda inimestele, kes on kehv mälu, mis põhjustab talle päheõppimisel raskusi.
  • Õpilasel ei ole võimalik konspektist või õpikust midagi otse maha kirjutada – lubatav materjal on õpilasele ainult abiks.
  • Üks sagedasemaid vigu, mida õpilased teevad, on selliseks tööks õppimata jätmine.
  • Nii mõnigi eksami või kontrolltöö sooritaja, olgu ta hästi või halvasti ette valmistanud, võib arvata, et mida rohkem materjali ta töö ajal kasutamiseks kaasa võtab, seda paremini suudab ta ka tööd teha. Tegelikkuses aga vajab ta hästi organiseeritud materjale, kust ta suudaks vajadusel hetkega vajaliku üles leida.

Roosi Lillese õpilasuurimust juhendas Anu Tuulmets ning uurimisartiklit saab pikemalt lugeda veebiajakirjas Akadeemiake.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: