Piltuudis: põdraperekond soola limpsimas ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teadlased panid eelmisel sügisel kohalike jahimeeste abiga kümnele Kose-Mäo piirkonna põdrale raadiokaelused. Loomade liikumisteede uuring aitab paremini planeerida uue neljarealise maantee ökodukte. Suvi on põdraperekondadele toonud järelkasvu, kellele tutvustatakse ema poolt soola limpsimise mõnusid.

"Mõni aeg tagasi sai Kose-Mäo põtrade uurimisrühm rõõmsa sõnumi – Kose jahipiirkonnas paikneva rajakaamera pildile oli jäänud üks kahest kaelustatud põdralehmast koos kahe vasikaga," jagatakse head sõnumit Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehel.

Mariks nimetatud põdralehm sai GPS-saatja kaela möödunud aasta 23. oktoobri hilisõhtul Kose vallas Silmsi küla lähistel. Viimasel ajal on ta koos järeltulijatega viibinud kaelustamispaigast ligi 6 km kaugusel.

Põtradele pani kaelused kaela Tartu ülikooli geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm, kelle plaan on selgitada tulevases maantee ehituse piirkonnas suurulukite liikumisteed. Täpsemalt on eesmärkideks:

  • hinnata uude trassikoridori planeeritava maantee ehitus- ja kasutusaegset mõju loomade liikumisteedele;
  • kindlaks teha uuritavate loomade võimalikud eelistatud teeületuskohad ning teeületuste sagedus olemasoleval maanteetrassil;
  • hankida teavet isendite kodupiirkonna suuruse, eelistatud peatuskohtade, suviste/talviste elupaikade, sesoonsete rännete ulatuse jm kohta.

Põtrade GPS kaelused fikseerivad loomade asukoha iga poole tunni tagant. Täpsem info kogutud andmete ja loomade liikumisteede kohta tuleb avalikustamisele sügisel Tartus toimuval Balti Terioloogia Konverentsil.

Põdrad kasutavad kodupiirkonnana ulatuslikku maa-ala ning välistatud pole ka pikemad ränded. Projekti tegijad soovivad panna jahimeestele südamele, et sügisesel jahihooajal kaelustatud loomi eksikombel ei kütitaks.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: