11 soovitust teaduse tervise parandamiseks ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist
Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor/allikas: ERR

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Mis on raportis välja toodud soovitused?

Ennekõike on nende eesmärk suurendada Euroopa Liidus teaduse mõjumaailmas, kuna just selles valdkonnas on kiiresti eest ära liikumas USA, veelgi enam aga Aasia eesotsas Hiina, Jaapani ja Lõuna-Koreaga.

Viimasest annab tunnistust järgnev raportis esitatud graafik:

Raportis otseselt Eestit ei vaadata, kuid selles fookuses oligi Sirbis ilmunud kokkuvõte haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerilt Indrek Reimandilt.

Raporti soovitus: Tabada ja kommunikeerida paremini teaduse mõju. EL-i teaduse ja innovatsiooni kaubamärk tagab raporti koostajate hinnangul laialdase tulemuste ja mõjude kajastuse.

Reimand toob välja, et kui näitaksime selgemalt, kuidas iga teadusele kulutatud euro konverteeritakse majanduskasvuks, uuteks tehnoloogiasaavutusteks, puhtamaks keskkonnaks, paremaks terviseks ja hariduseks või sidusamaks ühiskonnaks, mõistaksid inimesed ja ettevõtted paremini, miks on vaja teaduse rahastust suurendada.

Eesti teadlaste edukust mõõdetakse sageli teadusartiklite hulga ja tsiteeritavuse põhjal. Euroopa Komisjoni mullune teadus-, arendus- ja innovatsiooniraport toob aga välja tõsiasja: Eesti ja Tšehhi teadlaste tööde tsiteeritavus ei näita kuigi suurt tõhusust teadusesse investeeritud raha eest. Seda ilmestab raportis toodud joonis kus on näha Eesti teaduse rahastuse suhe tsiteeritavusse:

2014. aastal riigikogus heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ seati eesmärgiks viia 2020. aastaks valdkonna kogukulud 3 protsendini SKTst. Sealjuures kolmandiku sellest peaks panustama riik ning erasektori kulutused moodustaksid 2% SKTst.

Indrek Reimand juhib tähelepanu, et sama visiooni deklareeriti strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013“ juba kümme aastat tagasi.

On selge, et eesmärgi saavutamine seatud tähtajaks ei ole paraku realistlik. 2014. ja 2015. aastal oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste langus Eestis Euroopa Liidu suurim – vastavalt 19% ja 16%. Kuigi praeguseks on järsk langustrend asendunud väikese tõusuga, võib prognoosida, et erasektori investeeringute tase on 2020. aastaks umbes 1% SKTst.

Selleks et tõsta avaliku sektori teaduse rahastus 1%-ni SKTst, on 2018. aastal ressursside lisavajadus 23,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 56,8 miljonit eurot.2

Raporti soovitus: Tähtsustada teaduse-, arenduse- ja innovatsiooni (TAI) rahastust EL-is ja liikmesriikides. Eesmärk on teadusrahastuse summat kahekordistada pärast aastat 2020.

Euroopa Liidus 2020. aastani teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks olev raamprogramm „Horisont 2020“ mahus 75 miljardit eurot on küll maailma suurim, kuid mitte piisav globaalses konkurentsis püsimiseks.

Kui „Horisont“ loodi, siis öeldi, et absoluutne miinimum seatud eesmärkide saavutamiseks on 80 miljardit eurot. Seda ei ole paraku saavutatud ning „Horisonti“ on mitu korda kärbitud.

Üks poliitiliselt terav teema, mis liikmesriikide üleste kokkulepete saavutamise keeruliseks teeb, on osaluslõhe EL-13 ja EL-15 vahel. Nn vanad liikmesriigid saavad endale suure osa „Horisont 2020“ rahastusest ja EL-13 kokku on saanud ainult 4,5%.

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKTst on ühtlasi Euroopa Liidu eesmärk, mis lepiti kokku Euroopa kasvustrateegias. Ja nii nagu Eesti, ei ole ka EL tervikuna ega enamik liikmesriike eraldivõetuna suutnud seda saavutada – teaduse ja innovatsiooni rahastamine moodustab 2,03% euroliidu SKTst ning 3%-ni on jõudnud ainult Austria, Rootsi, Soome ja Taani.

Raporti soovitus: Muuta EL-i teadusrahastuse maastik mõistlikumaks ning ühildada seda senisest enam struktuurifondidega. Vähendada on vaja seniste teadusrahastuse süsteemide ja instrumentide hulka. Panna erinevad toetusmeetmed üksteist täiendama ning tekitada erinevate programmide vahele sünergia.

Raporti soovitus: Luua tegelikkusele vastav EL-i innovatsioonipoliitika, mis loob tulevikuturge. Selleks tuleb luua ökosüsteeme, milles on korraga sees teadlased, innovaatorid, tööstused ja valitsused. See võimaldab elavdada investeeringuid uuenduslikesse ideedesse ning kasvatada EL-i võimekust maailmaturul.

Eesti on seni olnud edukas „Horisont 2020“ osaleja – Eesti teadlased on 2014. aasta algusest kuni käesoleva aasta maini saanud „Horisondist“ kokku üle 72,6 mln euro, mis on 1,2 korda rohkem teadusraha elaniku kohta kui ELis keskmiselt. SKTga võrreldes oleme osalus­näitajatelt liikmesriikide seas 3. kohal (219% ELi keskmisest), Horisondi projektides täistööajaga osalevate teadlaste arvu järgi aga 9. kohal (134% ELi keskmisest).

Sealjuures on ligikaudu 30% Eesti osalusest andnud ettevõtted. Toetust oma teadus- ja arendusprojektidele on „Horisondist“ saanud näiteks superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppe tarkvara arendav Lingvist Technologies ja IT-süsteeme ning küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica.

Samal ajal on meie teadusasutused, ülikoolid ja ettevõtted edukad olnud ennekõike traditsioonilistes koostööprojektides, kuid vähem esindatud suurtes era- ja avaliku sektori partnerlustes. Põhjused on enamasti seotud suurte kuludega (osalustasud või peidetud inimressursi kulud, mis on vajalikud partnerluse ettevalmistamiseks) kui ka raskustega juba loodud võrgustikesse sissesaamisega.

Raporti soovitus: Lihtsustada. EL peab saama maailma kõige atraktiivsemaks teadusrahastajaks, kus protsessist olulisem on mõju.

Tihti püütakse väita, et selle taga on EL-13 teaduse kesine tase, kuid kui vaadata fakte,6 ei pea see alati paika. Pigem tuleb põhjusi otsida teadusvõrgustike suhteliselt „suletud klubidest“, hiliste liitujate positsioonist ja väikeriikide väiksemast kontaktide võrgustikust jm probleemidest, mis on lahendatavad süsteemi tasandil, kuid mis otseselt ei seostu teadusliku tasemega.

Näiteks on rahastussüsteem nii keeruline, et selles orienteerumine nõuab eraldi suurt (administratiivset) ressurssi, takistades väiksemate ja uute tegijate osalemist. Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud alates 1984. aastast ja enamik koostöövormidest, mis enam kui 30 aasta jooksul juurde on loodud, töötavad tänapäevani. Koostööl on muidugi suur väärtus, kuid me näeme vajadust muuta raamprogramm lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Raporti soovitus: EL-i ja liikmesriikide teadusrahastuse ühtsustamine. Tagada, et EL ja liikmesriigid teevad koostööd kohtades, kus riigi ja EL-i eesmärgid ja huvid kattuvad.

Liikmesriigid peavad tegema kodutööd teadusliku kvaliteedi tõstmiseks, kuid Euroopa Liidu tasemel tuleb riikidele, teadusasutustele, teadlastele ja ettevõtetele luua paremaid ja lihtsamaid tingimusi üleeuroopalises teaduskoostöös osalemiseks. Kui suudame selles liikmesriikidega kokkuleppele jõuda, on Eestil edaspidi veel paremad võimalused panustada riikide ülestesse teadusuuringutesse ning meie teadlastel-ettevõtetel neis osaleda.

Raporti soovitus: Teha rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonitegevus EL-i kaubamärgiks. Avada TAI programmid kõigile parimatele osalejatele vastastikkuse rahastamise põhimõttel kõigile kaasrahastavatele partnerriikidele.

Reimand kirjutab: Aidates luua läbipaistvamat ja mõtestatumat partnerlussüsteemi, loome ka Eesti osalejatele paremad tingimused programmis osalemiseks. Selleks peame välja tooma suurtest partnerlustest osavõttu takistavad probleemid, eriti väikestele tegijatele. Partnerlussüsteemi korrastamise juures peame arvestama Euroopa Liidu kui terviku huve, mitte ainult meie enda või EL-13 muresid.

Raporti soovitus: Kohandada teadusmaastik eesmärgile ja mõjule orienteerituks, et nõnda lahendada globaalseid probleeme. Selle jaoks on vaja teadlasi, kes töötavad üle maailma ning uuendajaid ja sihtrühmi, kes seda ellu viivad.

 

Raporti soovitus: Kujundada Euroopa Liidu TAI programm, et saavutada maailmas suurem mõjujõud. Luua kandepind tulevikuprogrammidele, mille ajendiks on vajadus ja mõju. Peenhäälestada ja paindlikumaks muuta tasub hindamissüsteemi.

Ülemaailmses konkurentsis saab Euroopa Liit püsida ainult ühtsena. Mitme­kiiruseline Euroopa ei ole jätkusuutlik olukorras, kus nii Hiina, Jaapan kui ka Lõuna-Korea panustavad teadusse ja innovatsiooni järjest rohkem, samal ajal kui Euroopa Liidu investeeringud hanguvad. Eesti eesistumise moto „Ühtsus tasakaalu kaudu“ annab edasi sõnumi, mida toetame alanud poolaastal ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

Raporti soovitus: Harida ja investeerida inimestesse, kes muutusi ellu viivad. Luua kaasaegsed ja uuenduslikud keskkonnad ning anda nendes tegutsemiseks vahendid, kus saaksid töötada loovad ja uuendusmeelsed eurooplased.


Raporti soovitus: Mobiliseerida ja kaasata. Soodustada kodanikega koos loomist nende kaasamise kaudu.

Teadusministrite kohtumisel Tallinnas vaadatakse kaks teemat:

  • teaduse mõju ja väärtus ühiskonnale
  • EL-i teaduse rahastamismeetmete ja koostöövormide lihtsustamine

Tähtsamad Eesti eesistumise sündmused teadusarenduse ja innovatsiooni valdkonnas
24. – 25. juuli Teadusministrite kohtumine Tallinnas
21 .– 22. sept Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) juhtkomitee ja teaduse töörühma koosolek Tartus
22. – 27. sept Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss Tallinnas
12. okt Tippteaduse konverents Tallinnas „European Excellent Research – Impact and Value for Society“
7. dets Eesti teaduse tutvustamise ja digivaldkonna konverents Brüsselis

Toimetaja: Marju Himma



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: