Hobiastronoom avastas pruuni kääbuse
Rosa Castro teenib oma igapäevast leiba terapeudina. Õhtuti aga vaatab tähti, õigupoolest pilte tähtedest ja teistest taevakehadest, ehk on hobiastronoom.
Kolm kuud tagasi, pärast õhtusööki, tegi Rosa Castro lahti oma sülearvuti ja tõi maailmale avastuse: taevakeha, mis polnud planeet ega täht.
Rosa Castro on nimelt liitunud NASA rahastatud kodanikuteaduse projektiga Backyard Worlds: Planet 9. Rosa Castro oli üks neljast vabatahtlikust, kes aitasid identifitseerida selle kodanikuteaduse projekti esimese pruuni kääbuse, mis kannab nime WISEA J110125.95+540052.8.
Rosa Castro vaatas läbi suure hulga time-laps võtteid ning märkas üht liikuvat taevakeha, mis erines teistest oluliselt.
Nende projektis osalevate vabatahtlike hobiastronoomide ülesanne ongi vaadata läbi suur hulk kosmosest tehtud satelliidipilte ning proovida sealt välja noppida taevakehi, mis sellest “täpipildist” eristuksid.
NASA WISE'i pildid, mille pealt hobiastronoomid taevakehi tuvastavad. Autor: NASA/WISE
Castro ja veel kolme vabatahtliku nimed seisavad nüüd teadusajakirjas Astrophysical Journal Letters ilmunud artiklil. Pärast seda avastust on Planet 9 projekti raames tuvastatud veel umbes 117 pruuni kääbuse kandidaati.
Esimesed pruunid kääbused tuvastati umbes 20 aasta eest. Neid kirjeldati kui planeetide ja tähtede vahepeale jäävaid taevakehi. Tegu on aga sama levinud taevakehadega kui tähed ning nad moodustuvad ka umbes sama moodi.
Pruunidel kääbustel aga puudub vajalik mass tuumasünteesireaktsiooni jaoks. Seetõttu pole neil piisavalt energiat, et säilitada heledust, mistõttu nad jahtuvad pikkamisi. Nende madal temperatuur muudab nad sisuliselt tuhksaks.
Nüüd otsivad teadlased Y kääbust ehk väikseimat ja jahedaimat pruuni kääbust. Autor: NASA/JPL-Caltech
Kuidas hobiastronoomid teadust teevad?
NASA astrofüüsik Marc Kuchner räägib, et pärast seda, kui hakati rääkima 9. planeedi olemasolust sai NASA aru, et meie päikesesüsteemis võib tiirelda veel suur hulk taevakehi, mille olemasolu tuvastamiseks läheb tuhandeid tunde teadlaste tööaega.
Kaasates vabatahtlikke hobiastronoome on võimalik läbi vaadata oluliselt suurem hulk kosmosest tehtud pilte.
Näiteks NASA WISE ehk Wide-field Infrared Survey Explorer ehk lihtsustatult öeldes kosmoseteleskoop, mis suudab teha taevakehadest, eriti jahedatest taevakehadest infrapuna pilte. Ja WISE on tegi neid ajavahemikul 2009 kuni 2011.
WISE-il on alates 2013. aastast ka noorem õde NEOWISE, mis suudab kosmosest teha liikuvaid pilte ning nende pealt ongi võimalik tuvastada jahedaid taevakehasid, näiteks pruune kääbuseid.
Igaüks, kel on internet, saab sirvida neid pilte ning märgates mõnd taevakeha, mis võiks teadlastele huvi pakkuda, saab anda sellest teada kirjutades vastava raporti või jagades infot foorumis. Seejärel vaatavad teadlased selle taevakeha üle maapealsete teleskoopidega.
Kuchner loodab nüüd hobiastronoomide abiga leida väikseima ja kõige külmema pruuni kääbuse, mida kutsutakse Y kääbuseks.
Toimetaja: Marju Himma