Video: kuidas kujunevad alfaisased
Vaimne vastupidavus ning varasemad kogetud võidud mängivad olulist rolli sotsiaalse domineerimise kujunemisel. Seni on aga jäänud selgusetuks, milline on närvivõrgu roll nende sisemiste ja väliste faktorite mõju edasiandmisel.
Teadlased mõõdavad sotsiaalset dominantsust mõõtes hiirtel seda kui palju üks hiir teist tõukab, kui palju teine tagasi tõukab, taganeb või paigale jääb.
Ajakirjas Science avaldatud teadusartikli juurde lisasid teadlased ka videod, milles on näha, kuidas kujuneb sotsiaalne dominantsus ehk inimeste väljenduses kuidas kujunevad alfaisased.
Hiina teadlased mõõtsid hiirte sotsiaalset domineerimist ehk teisisõnu nn alfaisaseks olemist pannes väikeses klaastorus kaks hiirt teineteisele vastassuunas liikuma. Kuna kitsas torus ei mahtunud hiired teineteisest mööda, pidi üks neist taganema.
Taganemine või enda kehtestamine edasi liikumiseks sõltubki sellest, millise signaali saadab aju prefrontaalses korteksis ehk suuraju pindmises kihis. Ja see ongi see, mis kujundab inimeste käitumises nn alfaks ehk domineerijaks olemist.
Mediaalne prefrontaalne korteks ehk mdPFC on ajukoore piirknd, mis hoolitseb sellee eest, et meil oleksid emotsioonid, annab meile keskendumisvõime ja üldise liikuvuse. Kahjustused mediaalses osas vähendavad spontaanset liikumist ja raskendavad kõne ning liigutuste algatamist.
Vastavalt sellele, kas prefrontaalses korteksis asuvaid närvirakke aktiveeritakse või pärsitakse tekitab see koheselt vastavalt võidu või kaotuse tunde. Pikaajalisel sotsiaalsel domineerimisel või vastupidi allasurutuse ja depressiooni all kannatamisel on aga pikaajaline mõju, mis kujundab inimeseks sotsiaalselt domineerivateks või tagasihoidlikeks ehk nn alfadeks ja mitte-alfadeks.
See uuring annab sisendi sotsiaalset käitumist mõjutavate tegurite edasiseks uurimiseks.
Toimetaja: Marju Himma