Elu kalatiigil – kas see on hallpõsk-pütile hea või halb valik? ({{commentsTotal}})

Hallpõsk-pütt, vanalind pojaga.
Hallpõsk-pütt, vanalind pojaga. Autor/allikas: Kalmer Lehepuu/ Meesmetsast.com

Leida hea pesitsuskoht, otsida toitu, trotsida halba ilma, võidelda parasiitidega, püsida elus – nende olukordadega hakkama saamine toob lindudele muuhulgas kaasa võitluse stressiga. 

Ka poegade kasvatamine on linnuvanematele stressirohke periood, mil piisava toidu tagamiseks on juba pesitsemise alguses oluline leida koht, kus on tagatud piisav toit nii poegadele kui ka vanalindudele, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebis

Sageli annavad linnuvanemad edukaks pesitsemiseks endast kõik ja sellepärast on vaid poegade sirgumise põhjal inimestel raske hinnata, kas linnu pesituskoht on hea või halb. 

Kuid nii nagu inimeste puhul näitab tervise olukorda vereproov, räägib ka lindude füsioloogiliste parameetrite ja viibitud keskkonna kohta mõndagi nende veri. See võib paljastada näiteks vanalinnu toidupuuduse, parasiitidesse nakatumise või kiskjate läheduse.

Mitmed liigid on sunnitud inimtegevuse mõjul kohanema elupaikade muutustega, mis sageli on kiiremad liigi kohastumisvõimest ning võivad lõppeda liigi lokaalse väljasuremisega. Lindude puhul kasutatakse elupaiga kvaliteedi hindamisel kriteeriumitena asustustihedust ja asurkonna suurust, mis aga ökoloogilise lõksu puhul võivad valetada (loe ka Ettevaatust! Ökolõks).

Madalaveelisi piisava hulga veeselgrootute, kahepaiksete ja väikeste kaladega alasid eelistavale hallpõsk-pütile (Podiceps grisegena) sobilikud elupaigad on keskkonnamuutuste tulemustena kadumas ja liigi arvukus langeb. 

Ida-Euroopas on kalakasvandused muutunud tavapärasteks hallpõsk-püti elupaikadeks ning näiteks Poolas asustavad pütid nii-öelda külluslikke kalatiike ehk tiike, mis rändelt saabudes ei paku küll parimat kõhutäidet, kuid nendes elavad väikesed kalad on hiljem sobilik toit poegadele. 

Tiikide rikkalikku toiduvaru aga rändelt saabudes hakkpõsk-pütid ei märka, kuna selleks ajaks ei ole noori kalu tiikidesse veel asustatud. Sel ajal näivad hallpõsk-püttide vanalindudele sobilikud hoopis suuremate ning kohe olemasolevate kaladega niinimetatud kehvemad tiigid, milles elavad kalad on aga mõne aja pärast poegade toitmiseks liialt suured. Kuna suured kalad söövad ka püttidele sobilikku alternatiivset toitu, on suurte kaladega tiigid hallpõsk-püttidele ökoloogiline lõks – tingimused on näiliselt head, kuid pesitsemiseks ebasoodsad.

Poolas läbi viidud uuringust selgus, et pesitsuse alguses kulus püttidel kehvadel tiikidel oluliselt vähem aega toitumisele kui külluslikel tiikidel, poegade kasvatamise ajaks oli olukord aga vastupidine. Kehvadel tiikidel pesitsejaid nähti sageli ka külluslikel tiikidele toitumas, kuid mitte kordagi ei täheldatud vastupidist. 

Külluslikel ja kehvadel tiikidel pesitsevate püttide kurnad olid küll sama suured, kuid kehvadel tiikidel lennuvõimestus vähem poegi (keskmiselt 1,3 vs 2,1 poega). Ka eelnevad uuringud Poola kalakasvandustes on näidanud, et kehvadel tiikidel ebaõnnestub üle kolmandiku pesitsustest just toidupuuduse tõttu ning püttidel on seal umbes kolm korda madalam pesitsusedukus kui külluslikel tiikidel.

Uuringu käigus hallpõsk-püttide vereparameetreid analüüsides selgus, et vanalindude verepilt muutus vastavalt toidu hulgale, viidates füsioloogilisele kohanemisele oludega. Sellest hoolimata ei kajastunud muutused otseselt sigimisedukuses ning kehvadel tiikidel pesitsejad olid pesitsushooaja lõppedes kehvemas seisundis. Selle uuringu tulemusena tuvastasid teadlased esmakordselt, et kuigi näiliselt ei pruugi linnud ökoloogilisse lõksu sattudes kannatada, on see neile siiski füsioloogiliselt koormav.

 

Allikas: Kloskowski J, Kaczanowska E, Krogulec J, Grela P (2017). Hematological indicators of habitat quality: Erythrocyte parameters reflect greater parental effort of Red-necked Grebes under ecological trap conditions. The Condor 119: 239-250.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: