Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid ({{commentsTotal}})

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda. Autor/allikas: ERR

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

See näeb välja nagu tavaline süda, aga on täiesti tehislik. Ja see ongi eesmärk: töötada välja pehme tehissüda, mis sarnaneks looduslikule südamele nii palju kui võimalik.

ETH Zurichi doktorant Nicholas Cohrs töötas välja silikoonist südame, mis on väga päris südame sarnane. Teadagi on võimalik kasutada südame asemel ka pumpa. Selle puuduseks on aga erinevate osade liikumisel tekkiv kulumine ja tõrked töös. Viimased aga võivad patsiendi jaoks tähendada elutee lõppu.

Selle pärast töötaski Cohrs koos oma kolleegidega välja päris südame järgi tehtud silikoonist koopia, mida saab toota vastavalt patsiendi enda südant eeskujuks võttes. Ja otse loomulikult kasutatakse südame tegemiseks tänapäeval nii tavaliseks saanud tehnoloogiat: 3D printimist.

Ajakirjas Artificial Organs avaldatud tulemused kinnitavad, et see tehisorgan töötab tõesti saranselt päris inimsüdamele.

Kuid on siiski ka üks puudus...

Praegu suudab see süda lüüa vaid 3000 korda, pärast seda hakkab materjal survele järele andma. 3000 südamelööki on 30–45 minutit ja seda on inimese elu päästmiseks ilmselgelt vähe.

Seega on tegu proof of concepti ehk lahendusega, mis teoorias töötab, kuid mis tegeliku elu survele vastupidamiseks vajab veel arendustööd.

Parem lugu on aga pehme sensoriga, mida katsetasid Tokyo ülikooli teadlased.

Oletame, et teil on terviserike, mis vajab pidevalt teie tervise seiramist anduritega. Oleks üsna ebamugav kanda pidevalt juhtmeid ja klemme enda küljes.

Seepärast on teadlased mitmel pool maailmas arendanud välja pehmeid sensortehnologiaid, mida oleks mugav kanda naha peal.

Otse loomulikult tähendab see erinevaid lahendusi vajavaid probleeme. Kui panna andur inimese nahale, peab see seal püsima paigal, samas olema vastupidav painutamisele; see peab pidama vastu niiskusele ehk kannatama pesemist ja higistamist, olema väike, allergiavaba. Lisaks peab ta laskma nahal hingata, vastasel juhul on teil andurit kandes tunne nagu oleksite peale pannud vee- ja õhukindla plaastri, mis kergemal juhul tekitab nahaärrituse, raskemal juhul aga püsiva nahapõletiku.

Ja just kõigi eelnevate probleemide lahendamisega on Tokyo ülikooli teadlased hakkama saanud ning ajakirjas Nature Nanotechnology avaldatud artikli kohaselt on nad välja töötanud anduri, mis piserdatakse üliõhukese kilena nahale, selles olevad pehmed andurid on vaevu märgatavad ja peaaegu üldse mitte tuntavad ning mis ehk olulisim: seda võib kõrvalnähtudeta kanda enam kui nädala.

Tehnoloogia katsetamiseks kanti 20 katsealuse nimetissõrmele nanosuuruses kullakiust elektroodid kasutades selleks vesilahustuvat polümeeri, polüvinüülalkoholi.

Pärast nädalat anduri kandmist testiti selle mehhaanilist vastupidavust ning bioloogilist mõju katsealustele. Viimane tähendas ennekõike seda, kuidas mõjutas anduri kandmine katsealuse nahka. Enamik katsealustest unustas anduri sootuks ära, kuna seda polnud nahal peaaegu üldse tunda. Samuti ei esinenud põletikunäitajaid ega liigniiskusest tingitud haudumist.

Kasutades vees lahustuvat PVA-d kaob PVA kullakiudude vahelt ära ning kiud moodustavad õhukese sensorkihi naha pinnale. Autor: 2017 Someya Laboratory

Seega kui tulevik peaks tooma südamehaiguse, mis vajab pidevat jälgimist anduritega, siis andurid on meil olemas. Kui aga peaks olema vaja uut südant, siis ka see on peaaegu olemas.

Toimetaja: Marju Himma



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.