Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid ({{commentsTotal}})

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda. Autor/allikas: ERR

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

See näeb välja nagu tavaline süda, aga on täiesti tehislik. Ja see ongi eesmärk: töötada välja pehme tehissüda, mis sarnaneks looduslikule südamele nii palju kui võimalik.

ETH Zurichi doktorant Nicholas Cohrs töötas välja silikoonist südame, mis on väga päris südame sarnane. Teadagi on võimalik kasutada südame asemel ka pumpa. Selle puuduseks on aga erinevate osade liikumisel tekkiv kulumine ja tõrked töös. Viimased aga võivad patsiendi jaoks tähendada elutee lõppu.

Selle pärast töötaski Cohrs koos oma kolleegidega välja päris südame järgi tehtud silikoonist koopia, mida saab toota vastavalt patsiendi enda südant eeskujuks võttes. Ja otse loomulikult kasutatakse südame tegemiseks tänapäeval nii tavaliseks saanud tehnoloogiat: 3D printimist.

Ajakirjas Artificial Organs avaldatud tulemused kinnitavad, et see tehisorgan töötab tõesti saranselt päris inimsüdamele.

Kuid on siiski ka üks puudus...

Praegu suudab see süda lüüa vaid 3000 korda, pärast seda hakkab materjal survele järele andma. 3000 südamelööki on 30–45 minutit ja seda on inimese elu päästmiseks ilmselgelt vähe.

Seega on tegu proof of concepti ehk lahendusega, mis teoorias töötab, kuid mis tegeliku elu survele vastupidamiseks vajab veel arendustööd.

Parem lugu on aga pehme sensoriga, mida katsetasid Tokyo ülikooli teadlased.

Oletame, et teil on terviserike, mis vajab pidevalt teie tervise seiramist anduritega. Oleks üsna ebamugav kanda pidevalt juhtmeid ja klemme enda küljes.

Seepärast on teadlased mitmel pool maailmas arendanud välja pehmeid sensortehnologiaid, mida oleks mugav kanda naha peal.

Otse loomulikult tähendab see erinevaid lahendusi vajavaid probleeme. Kui panna andur inimese nahale, peab see seal püsima paigal, samas olema vastupidav painutamisele; see peab pidama vastu niiskusele ehk kannatama pesemist ja higistamist, olema väike, allergiavaba. Lisaks peab ta laskma nahal hingata, vastasel juhul on teil andurit kandes tunne nagu oleksite peale pannud vee- ja õhukindla plaastri, mis kergemal juhul tekitab nahaärrituse, raskemal juhul aga püsiva nahapõletiku.

Ja just kõigi eelnevate probleemide lahendamisega on Tokyo ülikooli teadlased hakkama saanud ning ajakirjas Nature Nanotechnology avaldatud artikli kohaselt on nad välja töötanud anduri, mis piserdatakse üliõhukese kilena nahale, selles olevad pehmed andurid on vaevu märgatavad ja peaaegu üldse mitte tuntavad ning mis ehk olulisim: seda võib kõrvalnähtudeta kanda enam kui nädala.

Tehnoloogia katsetamiseks kanti 20 katsealuse nimetissõrmele nanosuuruses kullakiust elektroodid kasutades selleks vesilahustuvat polümeeri, polüvinüülalkoholi.

Pärast nädalat anduri kandmist testiti selle mehhaanilist vastupidavust ning bioloogilist mõju katsealustele. Viimane tähendas ennekõike seda, kuidas mõjutas anduri kandmine katsealuse nahka. Enamik katsealustest unustas anduri sootuks ära, kuna seda polnud nahal peaaegu üldse tunda. Samuti ei esinenud põletikunäitajaid ega liigniiskusest tingitud haudumist.

Kasutades vees lahustuvat PVA-d kaob PVA kullakiudude vahelt ära ning kiud moodustavad õhukese sensorkihi naha pinnale. Autor: 2017 Someya Laboratory

Seega kui tulevik peaks tooma südamehaiguse, mis vajab pidevat jälgimist anduritega, siis andurid on meil olemas. Kui aga peaks olema vaja uut südant, siis ka see on peaaegu olemas.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.