Paleontoloog, kellest sai dinosaurus ({{commentsTotal}})

Kunstniku kujutis Albertavenator currieist.
Kunstniku kujutis Albertavenator currieist. Autor/allikas: Oliver Demuth

Philip J Currie oli kanada paleontoloog, kelle nime kannab ka Kanadas Alberta osariigis asuv dinosauruste muuseum. Alates tänasest on tema järgi nimetatud ka dinosauruste liik, kes elas Maal ligikaudu 71 miljoni aasta eest.

See liik dinosaurusi on praeguseks kirjeldatud ehk täna avaldati selle üksikasjaline kirjeldus ajakirjas Canadian Journal of Earth Sciences ning selle käigus on uus liik ka nime saanud.

Ladina keeles on see Albertavenator curriei, mis tõlkes tähendab Currie' Alberta jahiline. Philip J Currie uuris nimelt Alberta osariigi aladel elutsenud röövdinosaurusi. Albertavenator curriei asurkond oli samuti Alberta osariigi aladel.

Milline see dinosaurus välja nägi?

Tuginedes leitud luustikele arvasid paleontoloogid alguses, et tegu on Troodoniga – Albertavenatori lähedase sugulasega, kes elas 76 miljoni aasta eest, Albertavenatorist viis miljonit aastat varem.

Mõlemad dinosauruse liigid kõndisid kahel jalal, neil olid suled ning nad olid muidu samuti linnu moodi; siiski selle erinevusega, et Albertavenator oli inimese suurune.

Võiks ju oletada, et tegu on lihtsalt õnne kombel viis miljonit aastat kauem elanud Troodoniga. Kuid paleontolooge pani küsima asjaolu, et leitud luustiku pealuu oli lühem ja algelisem kui Troodonil, kes oli tuntud oma suure aju poolest.

Kunstniku kujutis Albertavenator curriei suurusest võrreldes inimesega. Autor: Oliver Demuth

Teadlased loodavad leida veel mõne luustiku, mis võimaldaks selle liigi kohta enamat teada saada.

Nimelt on terve liigi kirjeldamine vaid luustiku, õigupoolest selle tükkide, põhjal väga keeruline. Näiteks on skelettide juurest leitud dinosauruste hambaid, mis seni on omistatud Troodonile, kuid mis võisid tegelikult olla hoopis Albertavenatori omad.

Albertavenatori luud leidis dr Currie uurimisrühm 1980. aastatel Royal Tyrrelli muuseumi lähistel asuvalt jäätmaalt. Muuseumi vahetus läheduses asuvad kivid on pärit umbes samas perioodist kui need dinosaurused.

Albertavenatori luid, mille põhjal liik kirjeldati olidki hoiul Royal Tyrrelli muuseumis. Seega on tegu näitega, kus muuseumi hoidlas pikka aega olnud leidude põhjal on võimalik liiki kirjeldada, mis omakorda annab lootust, et nii mõndagi uut meie evolutsiooni kohta on võimalik välja uurida kasutades juba kogutud materjali.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.