Vaid spordijook ei pane lihast kasvama ({{commentsTotal}})

Tõstmine
Tõstmine Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Nüüd on aga Briti ja USA teadlased teinud kindlaks, et võttes BCAA aminohappeid ilma teiste toidulisanditeta neil mõju ei ole. BCAA spordijoogid ja toidulisandid mõjuvad lihasmassi kasvatavalt kui neid võtta pärast jõutreeningut ning BCAA on teistest sarnastest musklikasvatajatest oluliselt tõhusamad. Võrreldes platseebot võtnud kontrollgrupiga oli BCAA tavitamisel efekt lihaskasvu stimuleerimisel 22 protsenti.

Samas aga tuleb välja, et kui tarvitada ainult BCAA spordijooke või toidulisandeid ilma teiste lisanditeta ei ole lihastreeningul sedavõrd suurt mõju. Ainul BCAAtarvitamine oli pole jagu vähem tõhus kui selle toidulisandi kasutamine koos makrotoitainete ja asendamatute aminohapetega ehk nendega, mida inimese organism toodab kas väga vähe või ei tooda üldse.

Uuringu juhtivautor Kevin Tipton, Stirlingi ülikooli kehakultuuri professor, selgitas, et BCAA aminohapped on valkude ja teatud aminohapete rühma ehituskivid, mis lõpptulemusena stimuleerivad lihaskasvu. BCAA spordijoogid on oluline abivahend lihaskasvu stimuleerimiseks kulturistidele ja jõutreeninguga tegelevatele sportlastele.

Uurides lihasrakkudes toimuvat leidsid teadlased, et BCAA spordijoogid stimuleerivad küll keha lihaskasvatamisega seotud süsteeme, kuid puudu jääb olulisimatest aminohapetest, mida läheb vaja, et saavutada maksimaalne lihaskasv.

BCAA kutsub seega esile maksimaalse lihaskasvu vaid siis, kui seda võtta koos asendamatute aminohapetega.

Uuringus osales 10 tervet 20ndates eluaastates meest, kes teevad regulaarselt vastupidavustreeningut. Lihaste reageeringu teada saamiseks pärast treeningut võetud BCAA joogile mõõdeti lihasvastupidavust, võeti katsealustelt lihastest koeproov, vereproov ning vaadati lihastes toimuvaid keemilisi protsesse.

Selle uuringu puhul tuleb välja tuua kaks kitsaskohta. Esiteks ei rõhuta uuringu autorid, et ennekõike on taolised toidulisandid mõeldud elukutselistele sportlastele ning neid ei pea võtma harrastussportlased. Teiseks on uuringut rahastanud ettevõte GlaxoSmithKline Healthcare, kes muu hulgas toodab ka BCAA spordijooki. Uuringu tulemused avaldas eelretsenseeritud teadusajakiri Frontiers in Physiology.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.