Bakterid ujuvad karjas nagu kalad või loomad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: EMSL/Creative Commons

Paljudel loomadel esineb karjakäitumist ning kaladel parves ujumist, kuid Rootsi teadlaste värskest uuringust selgub, et parves ujumist harrastavad ka mitmed mikroorganismid.

Lundi ülikooli teadlased näitasid, et vetikad ja mikroorganismid kogunevad parvedesse juba väga väikese organismide arvu korral. Kuigi tegu on pelgalt kirjeldava uuringuga, on see oluline, kuna võib meile anda parema arusaama sellest, kuidas mikroorganismid nakatavad peremeesorganismi.

Ühe hüpoteesi kohaselt ei ole mikroorganismidel parvedesse kogunemiseks vaja üht juhti, nagu seda on tavaliselt tarvis näiteks lindudel. Seega peavad karjad moodustuma tuginedes mingile ühtlese aluspõhimõttele.

Lundi ülikooli teadlased koos kolleegidega Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt oletavad, et mikroorganismide oskus grupeeruda on palju arenenum kui seni arvatud. Teadlased kasutasid lattice Boltzmanni meetodeid, mis on teatud tüüpi meetodite klass uurimaks arvuti abil vedelikudünaamikat.

„Meie uuring on füüsikaline seletav mudel sellest, kuidas mikroorganismid liiguvad. Bioloogilisest vaatepunktist on see kasulik, et uurida mikroorganismide grupeerumise kujunemist evolutsiooni seisukohast,“ rääkis uuringu juhtivautor Joakim Stenhammar Lundi ülikooli keemik.

Kui inimene või loom ujub vees tekib järellainetus ja veevoolus, mida teised tunnevad. Teadlased lõid oma uuringu tarvis teoreetilise mudeli, mis kirjeldab, kuidas üksainus mikroorganism suhtleb teistega järellainetuse kaudu, mida iga organism eraldi tekitab.

Nende füüsikaline põhimõte erineb tavapärasest järellainetusest, see aga annab teistele võimaluse tajuda üksteise kohalolu ja mõjutada teineteist ka väga väikese organismide hulga juures.

Selle pinnalt ütlevad teadlased, et mikroorganisme ei saa seega käsitleda kui üksteisest isoleeritud organisme.

Varasemast on teada, et teatud ujuvad bakterid nagu kolibakter ja Salmonella kogunevad parvedesse, et paremini edasi liikuda. Kuid seni puudus teadmine, mis hetkel nad neid parvekesi moodustama hakkavad, teisisõnu: kui palju üksikuid baktereid on tarvis, et nad koonduksid rühma.

Stenhammari uuringu kohaselt läheb neid vaja vähem kui kümme protsenti varemarvatust.

Aga miks bakterid parvedena liiguvad? „Vastandina ühe bakteri liikumisele suudavad parved liikuda sünkroniseeritult, läbida nõnda pikki vahemaid ning kordi kiiremini kui üksik bakter seda suudab,“ selgitas Stenhammar.

Ja mida see teadmine meile annab? Ühelt poolt asetab see oma kohale järjekordse pusletüki, kuidas grupikäitumine töötab bioloogilistes süsteemides. Teisalt annab see võimaluse prognoosida kui kiiresti üks või teine haigustekitaja meie organismis liigub, et vastavalt sellele tegutseda.

Uuring ilmus ajakirjas Physical Review Letters.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.