Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna? ({{commentsTotal}})

Äike.
Äike. Autor/allikas: Elektrilevi

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Geograaf ja äikeseuurija Sven-Erik Enno annab Eesti Looduse juulikuu numbris põhjaliku ülevaate äikesest väga mitme kandi pealt.

Arengumaades on välguohvreid mitu korda rohkem, sest enamjagu inimesi elab lihtsates muldpõrandaga onnides, mis välgu eest ei katse. Kui Suurbritannias hukkub välgutabamuse tõttu aastas miljoni inimese kohta keskmiselt 0,016 ja USA-s 0,09 inimest, siis mõnes Aafrika riigis on see näitaja 5 hukkunut miljoni inimese kohta aastas.

Otsetabamus on kõige ohtlikum, kuigi see hõlmab inimese tabanud välgusurmadest vaid 3–5 protsenti. Enamikul juhul saadakse elektrilöök maapinna mõne objekti või välguga kaasnevate elektrinähtuste kaudu.

Sammupinge põhjustab 40–50 protsenti kõigist välguga seotud vigastustest ja surmajuhtumitest. Sammupinge vallandab keha läbiva elektrivoolu siis, kui inimese üks jalg asub välgulöögile lähemal ehk tugevamas elektriväljas kui teine jalg.

Sammupinge on seda tugevam, mida suurem on jalgade toetuspindade vahe. See on põhjus, miks ei soovitata äikese ajal joosta, sest see suurendab sammupingest saadava elektrilöögi tugevust. Seeärast on kõige parem äikese ajal õues olles kükitada päkkadel, kannad vastakuti ja pea võimalikult madalal.

Aga tagasi küsimuse juurde, miks ei tohi äikese ajal puu all seista?

Vastuse annab külgvälk, mis tekitab 20–30 protsenti eluohtlikest õnnetustest. Külgvälgu korral tabab välk võrdlemisi kehvasti elektrit juhtivat objekti, mille läheduses asub teine objekt, mis juhib elektrit paremini.

Teisisõnu „hüppab“ välgu elektrilaeng läbi õhu ühelt objektilt teisele, näiteks puult inimesele. Esmalt tabab välk puud, mis juhib elektrilaengu mööda puutüve maapinna poole. Kuna inimene juhib elektrit paremini kui puu, suundub elektrilaeng umbes puu all seisja pea kõrguselt tüvest eemale ja tabab seisjat, voolates tema kaudu maasse. Sama moodi võib külgvälk jõuda puult hoonele.

Miks aga ei tekita külgvälku piksevardad? Sellest ja paljust muust saab lugeda Eesti Loodusest.

Äikeseuurija Sven-Erik Enno Autor: ERR

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: