Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna? ({{commentsTotal}})

Äike.
Äike. Autor/allikas: Elektrilevi

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Geograaf ja äikeseuurija Sven-Erik Enno annab Eesti Looduse juulikuu numbris põhjaliku ülevaate äikesest väga mitme kandi pealt.

Arengumaades on välguohvreid mitu korda rohkem, sest enamjagu inimesi elab lihtsates muldpõrandaga onnides, mis välgu eest ei katse. Kui Suurbritannias hukkub välgutabamuse tõttu aastas miljoni inimese kohta keskmiselt 0,016 ja USA-s 0,09 inimest, siis mõnes Aafrika riigis on see näitaja 5 hukkunut miljoni inimese kohta aastas.

Otsetabamus on kõige ohtlikum, kuigi see hõlmab inimese tabanud välgusurmadest vaid 3–5 protsenti. Enamikul juhul saadakse elektrilöök maapinna mõne objekti või välguga kaasnevate elektrinähtuste kaudu.

Sammupinge põhjustab 40–50 protsenti kõigist välguga seotud vigastustest ja surmajuhtumitest. Sammupinge vallandab keha läbiva elektrivoolu siis, kui inimese üks jalg asub välgulöögile lähemal ehk tugevamas elektriväljas kui teine jalg.

Sammupinge on seda tugevam, mida suurem on jalgade toetuspindade vahe. See on põhjus, miks ei soovitata äikese ajal joosta, sest see suurendab sammupingest saadava elektrilöögi tugevust. Seeärast on kõige parem äikese ajal õues olles kükitada päkkadel, kannad vastakuti ja pea võimalikult madalal.

Aga tagasi küsimuse juurde, miks ei tohi äikese ajal puu all seista?

Vastuse annab külgvälk, mis tekitab 20–30 protsenti eluohtlikest õnnetustest. Külgvälgu korral tabab välk võrdlemisi kehvasti elektrit juhtivat objekti, mille läheduses asub teine objekt, mis juhib elektrit paremini.

Teisisõnu „hüppab“ välgu elektrilaeng läbi õhu ühelt objektilt teisele, näiteks puult inimesele. Esmalt tabab välk puud, mis juhib elektrilaengu mööda puutüve maapinna poole. Kuna inimene juhib elektrit paremini kui puu, suundub elektrilaeng umbes puu all seisja pea kõrguselt tüvest eemale ja tabab seisjat, voolates tema kaudu maasse. Sama moodi võib külgvälk jõuda puult hoonele.

Miks aga ei tekita külgvälku piksevardad? Sellest ja paljust muust saab lugeda Eesti Loodusest.

Äikeseuurija Sven-Erik Enno Autor: ERR

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.