Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna? ({{commentsTotal}})

Äike.
Äike. Autor/allikas: Elektrilevi

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Geograaf ja äikeseuurija Sven-Erik Enno annab Eesti Looduse juulikuu numbris põhjaliku ülevaate äikesest väga mitme kandi pealt.

Arengumaades on välguohvreid mitu korda rohkem, sest enamjagu inimesi elab lihtsates muldpõrandaga onnides, mis välgu eest ei katse. Kui Suurbritannias hukkub välgutabamuse tõttu aastas miljoni inimese kohta keskmiselt 0,016 ja USA-s 0,09 inimest, siis mõnes Aafrika riigis on see näitaja 5 hukkunut miljoni inimese kohta aastas.

Otsetabamus on kõige ohtlikum, kuigi see hõlmab inimese tabanud välgusurmadest vaid 3–5 protsenti. Enamikul juhul saadakse elektrilöök maapinna mõne objekti või välguga kaasnevate elektrinähtuste kaudu.

Sammupinge põhjustab 40–50 protsenti kõigist välguga seotud vigastustest ja surmajuhtumitest. Sammupinge vallandab keha läbiva elektrivoolu siis, kui inimese üks jalg asub välgulöögile lähemal ehk tugevamas elektriväljas kui teine jalg.

Sammupinge on seda tugevam, mida suurem on jalgade toetuspindade vahe. See on põhjus, miks ei soovitata äikese ajal joosta, sest see suurendab sammupingest saadava elektrilöögi tugevust. Seeärast on kõige parem äikese ajal õues olles kükitada päkkadel, kannad vastakuti ja pea võimalikult madalal.

Aga tagasi küsimuse juurde, miks ei tohi äikese ajal puu all seista?

Vastuse annab külgvälk, mis tekitab 20–30 protsenti eluohtlikest õnnetustest. Külgvälgu korral tabab välk võrdlemisi kehvasti elektrit juhtivat objekti, mille läheduses asub teine objekt, mis juhib elektrit paremini.

Teisisõnu „hüppab“ välgu elektrilaeng läbi õhu ühelt objektilt teisele, näiteks puult inimesele. Esmalt tabab välk puud, mis juhib elektrilaengu mööda puutüve maapinna poole. Kuna inimene juhib elektrit paremini kui puu, suundub elektrilaeng umbes puu all seisja pea kõrguselt tüvest eemale ja tabab seisjat, voolates tema kaudu maasse. Sama moodi võib külgvälk jõuda puult hoonele.

Miks aga ei tekita külgvälku piksevardad? Sellest ja paljust muust saab lugeda Eesti Loodusest.

Äikeseuurija Sven-Erik Enno Autor: ERR

Toimetaja: Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: