Lugeja küsib: miks nahkhiired öösel kalamehe tonkanööridesse lendavad? ({{commentsTotal}})

Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte.
Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte. Autor/allikas: J. Aihartza7Wikimedia Commons

Mis neil nahkhiirtel viga on? Lendavad teised aina vastu tamiili ega lase öistel kalastajatel korralikult lanti tunnetada. 

Kas põhjus on selles, et tonka- ehk põhjaõngenöörid (monofiilid) on nii peened, et nahkhiired ei suuda neid tajuda?

Või tekitavad peened õngenöörid õhu käes vibreerides selliseid helilaineid nagu putukalennul ja nahkhiired loodavad sealt kõhutäit?

Ei seda ega teist!

“Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte. 

Eriti tundlik sonar on metsaliikidel, kelle hulka võib tinglikult lugeda ka veelendlasi, kellega tõenäoliselt ka kalameestel kokkupuuteid ette tuleb,” kirjutas nahkhiirehuviline Rauno Kalda vastuseks ERR Novaatori kalamehest lugejale. 

Ent milles siis ikkagi asi, et nahkhiired alatihti kalameeste tamiilides rabistavad?

“Kui veelendlased toitumiseks madalal vee kohal lendavad ja putukaid otsivad, on nende sonar ja tähelepanu suunatud allapoole ning nii võivadki neile peenikesed tonkanöörid õigeaegselt märkamata jääda,” pakub parasjagu metsast arvuti taha saabunud Kalda.  

Rauno Kalda uurib Tartu ülikooli doktorantuuris, millised on nahkhiirte liigirikaste ja elujõuliste populatsioonide säilitamiseks parimad maastiku- ja elupaigatingimused ning tutvustab mittetulundusühinguga Suurkõrv Eestis elavaid käsitiivalisi.

 Huvitavaid fakte nahkhiirtest: 

  • Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad lennata.
  • Suur-käsitiivalised nahkhiired toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus vampyrus), kes elab Kagu-Aasias.
  • Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal ühe kiloni.
  • Üle 70% väike-käsitiivalistest toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning verest- ja nektariinist toitujaid. 
  • Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala.
  • Verest- ja nektariinist toituvaid nahkhiiri on kolme liiki ning nad kõik elavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. 
  • Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad seda vaid mõned liigid. 

(Allikas: Loodusajakiri Eesti Loodus ja Rauno Kalda)

Mis on kajalokatsioon?

Kajalokatsiooni kasutavad nahkhiired on võimelised helide abil "nägema" nagu vaalad ja delfiinidki. Käsitiivalised tekitavad ning saadavad oma nina ja suu abil välja orienteerumiseks kasutatavat kõrge sagedusega ultraheli. Heli tagasipeegeldumise aeg annab teada eseme kauguse nahkhiirest. Ümbrusest tagasi peegeldunud heli tajuvad nahkhiired kõrvadega, selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike-käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad.

(Allikas: Loodusajakiri Eesti Loodus

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.