Lugeja küsib: miks nahkhiired öösel kalamehe tonkanööridesse lendavad? ({{commentsTotal}})

Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte.
Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte. Autor/allikas: J. Aihartza7Wikimedia Commons

Mis neil nahkhiirtel viga on? Lendavad teised aina vastu tamiili ega lase öistel kalastajatel korralikult lanti tunnetada. 

Kas põhjus on selles, et tonka- ehk põhjaõngenöörid (monofiilid) on nii peened, et nahkhiired ei suuda neid tajuda?

Või tekitavad peened õngenöörid õhu käes vibreerides selliseid helilaineid nagu putukalennul ja nahkhiired loodavad sealt kõhutäit?

Ei seda ega teist!

“Nahkhiirte sonar ehk kajalokatsioon on väga tundlik ning võimekas töövahend, mis suudab tuvastada ka väga väikseid ja peenikesi objekte. 

Eriti tundlik sonar on metsaliikidel, kelle hulka võib tinglikult lugeda ka veelendlasi, kellega tõenäoliselt ka kalameestel kokkupuuteid ette tuleb,” kirjutas nahkhiirehuviline Rauno Kalda vastuseks ERR Novaatori kalamehest lugejale. 

Ent milles siis ikkagi asi, et nahkhiired alatihti kalameeste tamiilides rabistavad?

“Kui veelendlased toitumiseks madalal vee kohal lendavad ja putukaid otsivad, on nende sonar ja tähelepanu suunatud allapoole ning nii võivadki neile peenikesed tonkanöörid õigeaegselt märkamata jääda,” pakub parasjagu metsast arvuti taha saabunud Kalda.  

Rauno Kalda uurib Tartu ülikooli doktorantuuris, millised on nahkhiirte liigirikaste ja elujõuliste populatsioonide säilitamiseks parimad maastiku- ja elupaigatingimused ning tutvustab mittetulundusühinguga Suurkõrv Eestis elavaid käsitiivalisi.

 Huvitavaid fakte nahkhiirtest: 

  • Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad lennata.
  • Suur-käsitiivalised nahkhiired toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus vampyrus), kes elab Kagu-Aasias.
  • Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal ühe kiloni.
  • Üle 70% väike-käsitiivalistest toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning verest- ja nektariinist toitujaid. 
  • Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala.
  • Verest- ja nektariinist toituvaid nahkhiiri on kolme liiki ning nad kõik elavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. 
  • Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad seda vaid mõned liigid. 

(Allikas: Loodusajakiri Eesti Loodus ja Rauno Kalda)

Mis on kajalokatsioon?

Kajalokatsiooni kasutavad nahkhiired on võimelised helide abil "nägema" nagu vaalad ja delfiinidki. Käsitiivalised tekitavad ning saadavad oma nina ja suu abil välja orienteerumiseks kasutatavat kõrge sagedusega ultraheli. Heli tagasipeegeldumise aeg annab teada eseme kauguse nahkhiirest. Ümbrusest tagasi peegeldunud heli tajuvad nahkhiired kõrvadega, selle tõttu ongi kajalokatsiooni kasutavatel väike-käsitiivalistel suured ning keeruka ehitusega kõrvad.

(Allikas: Loodusajakiri Eesti Loodus

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: