Kesine uni keskeas põhjustab hiljem Alzheimeri tõbe ({{commentsTotal}})

Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused
Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused Autor/allikas: Wikimedia Commons

Värskest uuringust selgub, et vaid üks magamata öö põhjustab keskealistel inimestel beeta-amüloid hulga tõusu ajus ning seda ka täiesti tervete inimeste puhul.

Nädalane voodis vähkremine ja unehäiretega võitlemine tõstab teisegi ajus oleva valgu – tau (τ) – taset. Uuringu autorid on ühel meelel, et krooniline unepuudus või unehäired keskeas soodustavad hilisemas vanuses Alzheimeri tõve kujunemist.

Selleks, et uuringu olulisust mõista, väike ülevaade sellest, mis toimub inimese ajus Alzheimeri tõve väljakujunemisel.

Ajus tekivad koemuutused, mida teadlased nimetavad neurofibrillaarseteks kämpudeks ja amüloidnaastudeks. Just need naastud koosnevad valgulisest beeta-amüloidist, mis tekib valgumolekuli lagunemisel rakus.

Teine Alzheimeri tõve põhjustaja on tau-valk, mis tavaolukorras hoolitseb rakus ainete transpordi eest. Kui tau-valk on muutunud, siis rakk hukkub.

Need valgud tekitavad ajus põletikureaktsiooni ja põhjustavad ajukoe kahjustust. Esimesena tekivad kahjustused hipokampuses, aju vanimas osas, mis tegeleb mälestuste säilitamise ja kujundamisega. Sellest ka põhjus, miks Alzheimeri tõve puhul ilmnevad esimesena inimesel mäluprobleemid.

Hiljem tekivad muutused ka ajukoores, mis kontrollib kõnet, arutlemist, otsuste tegemist. Alzheimeri tõve tõttu on ajus kahjustatud närvirakud ja nendevahelised ühendused ehk sünapsid.

Ajakirjas Brain ilmunud artikli tarvis ühendasid jõud Washingtoni, Stanfordi ja Hollandis asuva Radboudi ülikooli meditsiinikoolide teadlased. Tegu on esimese uuringuga, kus tuuakse välja põhjus, kuidas uni, õigupoolest selle puudumine, soodustab Alzheimeri tõve kujunemist.

Teadlased uurisid 17 terve keskealise inimese, vanuses 35–65, ajus toimuvaid protsesse. Oluline on, et ühelgi neist ei esinenud unehäireid.

Katsealused kandsid aktiivsusmonitore, mis mõõtsid kahe nädala jooksul nende öist und. Pärast iga viit hästi magatud ööd kutsuti nad unelaborisse, kus on loodud ideaalsed tingimused mõnusaks magamiseks.

Juhuvalimi algusel äratati pool katsealustest keset ööd üles just kõige sügavama une ajal. Samal ajal jälgiti katsealuse ajulaineid vastavate pea külge kinnitatud elektroodidega. Une häirimiseks lasti kõlaritest järjest valjenevat heli, kuni ajulainete järgi oli näha, et inimene on sügavast unest jõudnud kergemasse unne.

Järgmisel hommikul kurtsid häiritud unega katsealused väsimust ja roidumust. Neilt võetud analüüsid näitasid 10-protsendilist beeta-amüloidi tõusu, kuid muutusi tau-valgus ei olnud. Kuna katsealused kandsid edasi aktiivsusmonitori, siis said teadlased ülevaate ka sellest, kui katsealustel oli ka kodus olles mõni unehäirega öö.

Just need katsealused, kelle und oli häiritud unelaboris ning kes pärast seda olid ka kodus mõne öö kehvasti maganud, kutsuti andma tau-valgu proovi ning selgus, et ka tau-valgu tase oli teinud hüppe.

Suure tõenäosusega lähevad nii beeta-amüloidi kui tau-valgu tasemed tagasi normaalseks mõne aja jooksul pärast mitut korraliku unega ööd.

Uuringu autorid tunnevad aga muret krooniliste unehäirete alla kannatavate inimeste pärast, kuna pidev unepuudus võib ühtlasi viia kroonilise beeta-amüloidi ja tau-valgu taseme tõusuni ning see on varasemate loomkatsete peal näidanud Alzheimeri tõve soodustamist.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: