Kesine uni keskeas põhjustab hiljem Alzheimeri tõbe ({{commentsTotal}})

Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused
Alzheimeri tõvele on omased ajus toimuvad muutused Autor/allikas: Wikimedia Commons

Värskest uuringust selgub, et vaid üks magamata öö põhjustab keskealistel inimestel beeta-amüloid hulga tõusu ajus ning seda ka täiesti tervete inimeste puhul.

Nädalane voodis vähkremine ja unehäiretega võitlemine tõstab teisegi ajus oleva valgu – tau (τ) – taset. Uuringu autorid on ühel meelel, et krooniline unepuudus või unehäired keskeas soodustavad hilisemas vanuses Alzheimeri tõve kujunemist.

Selleks, et uuringu olulisust mõista, väike ülevaade sellest, mis toimub inimese ajus Alzheimeri tõve väljakujunemisel.

Ajus tekivad koemuutused, mida teadlased nimetavad neurofibrillaarseteks kämpudeks ja amüloidnaastudeks. Just need naastud koosnevad valgulisest beeta-amüloidist, mis tekib valgumolekuli lagunemisel rakus.

Teine Alzheimeri tõve põhjustaja on tau-valk, mis tavaolukorras hoolitseb rakus ainete transpordi eest. Kui tau-valk on muutunud, siis rakk hukkub.

Need valgud tekitavad ajus põletikureaktsiooni ja põhjustavad ajukoe kahjustust. Esimesena tekivad kahjustused hipokampuses, aju vanimas osas, mis tegeleb mälestuste säilitamise ja kujundamisega. Sellest ka põhjus, miks Alzheimeri tõve puhul ilmnevad esimesena inimesel mäluprobleemid.

Hiljem tekivad muutused ka ajukoores, mis kontrollib kõnet, arutlemist, otsuste tegemist. Alzheimeri tõve tõttu on ajus kahjustatud närvirakud ja nendevahelised ühendused ehk sünapsid.

Ajakirjas Brain ilmunud artikli tarvis ühendasid jõud Washingtoni, Stanfordi ja Hollandis asuva Radboudi ülikooli meditsiinikoolide teadlased. Tegu on esimese uuringuga, kus tuuakse välja põhjus, kuidas uni, õigupoolest selle puudumine, soodustab Alzheimeri tõve kujunemist.

Teadlased uurisid 17 terve keskealise inimese, vanuses 35–65, ajus toimuvaid protsesse. Oluline on, et ühelgi neist ei esinenud unehäireid.

Katsealused kandsid aktiivsusmonitore, mis mõõtsid kahe nädala jooksul nende öist und. Pärast iga viit hästi magatud ööd kutsuti nad unelaborisse, kus on loodud ideaalsed tingimused mõnusaks magamiseks.

Juhuvalimi algusel äratati pool katsealustest keset ööd üles just kõige sügavama une ajal. Samal ajal jälgiti katsealuse ajulaineid vastavate pea külge kinnitatud elektroodidega. Une häirimiseks lasti kõlaritest järjest valjenevat heli, kuni ajulainete järgi oli näha, et inimene on sügavast unest jõudnud kergemasse unne.

Järgmisel hommikul kurtsid häiritud unega katsealused väsimust ja roidumust. Neilt võetud analüüsid näitasid 10-protsendilist beeta-amüloidi tõusu, kuid muutusi tau-valgus ei olnud. Kuna katsealused kandsid edasi aktiivsusmonitori, siis said teadlased ülevaate ka sellest, kui katsealustel oli ka kodus olles mõni unehäirega öö.

Just need katsealused, kelle und oli häiritud unelaboris ning kes pärast seda olid ka kodus mõne öö kehvasti maganud, kutsuti andma tau-valgu proovi ning selgus, et ka tau-valgu tase oli teinud hüppe.

Suure tõenäosusega lähevad nii beeta-amüloidi kui tau-valgu tasemed tagasi normaalseks mõne aja jooksul pärast mitut korraliku unega ööd.

Uuringu autorid tunnevad aga muret krooniliste unehäirete alla kannatavate inimeste pärast, kuna pidev unepuudus võib ühtlasi viia kroonilise beeta-amüloidi ja tau-valgu taseme tõusuni ning see on varasemate loomkatsete peal näidanud Alzheimeri tõve soodustamist.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.