Individualistide sotsiaalne kapital kipub olema suurem kui kollektivistidel ({{commentsTotal}})

Üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel.
Üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Autor/allikas: Pixabay

Usaldusel ja normidel põhinevaid inimestevahelisi sidemed ja sotsiaalseid võrgustikke nimetatakse sotsiaalseks kapitaliks. See on äärmiselt kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele. Samas on sotsiaalne kapital nii riikide vahel kui ka riikide sees, sealhulgas indiviidide tasandil, ebavõrdselt jaotunud.

Millised tegurid indiviidide ja gruppidel vahelist ebavõrdsust seletavad?

Üks, mis sotsiaalse kapitali ebavõrdset jaotumist selgitada võib, on kahe vastandliku isikuomaduse – individualismi ja kollektivismi – uurimine. Sellele keskendus ka Mai Beilmann Tartu ülikoolis kaitstud doktoriöö.

Beilmann tõdes läbiviidud uuringute põhjal, et indiviidi tasandil on sotsiaalne kapital individualismi alatüüpidest positiivselt seotud üksnes enda tegude eest vastutuse võtmise ehk küpse vastutustundega.

“Samas oli sotsiaalse kapitali seos individualismi teiste komponentide – autonoomia ehk iseseisva mõtlemise ja otsustamisega ning oma unikaalsuse tajumisega – negatiivne,” kirjutas sotisaalteaduste doktor.

“Teiselt poolt oli sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud kaks kollektivismi alatüüpi: patriotism ehk enda pühendamine rahvale või ühiskonnale ning kaaslaste-kollektivism ehk tihedad sidemed sõprade ja kaaslastega.”

Seega tundub, et rohkem sotsiaalset kapitali kaldub olema inimestel, kes võtavad vastutuse enda ja oma tegude eest (küps vastutustunne), kellel on tihedad ja toetavad suhted sõprade ja kaaslastega (kaaslaste-kollektivism) ning kes on pühendunud oma riigile (patriotism).

Beilmann leidis, et sotsiaalset kapitali on rohkem mitte ainult individualistlikumates ühiskondades, vaid ka individualistlikumatel inimestel. 

Individualistlikumates ühiskondades on inimesed üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades on oma uuringutes välja toonud ka Jüri Allik ja Anu Realo.  

“Nii näiteks on eestlaste puhul indiviidi tasandil sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine,” tõdes Beilmann.

Ta lisas, et individualistlikumad inimesed kalduvad kõigis Euroopa riikides rohkem usaldama ka väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega.

“Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.”

See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, mis viitavad, et indiviidi tasandil ei tuleks sotsiaalse kapitali allikaid otsida mitte inimese enda omadustest, vaid pigem teda ümbritsevast vahetust keskkonnast.

Mida võiks uuringute põhjal arvata aga Lääne maailmas levivast kartusest, et individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust?

Beilmann rõhutab, et kuigi individualismi nähakse tihtipeale kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustatakse, et individualismil võib olla ka kasulikumaid väljundeid, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Mai Beilmanni sõnul on inimesele olulised nii individualisti kui ka kollektivisti omadused, sest nii tekib inimesel suurem võrgustik, kust saadakse erisugust kasu. Autor: Andres Tennus/Tartu ülikool 

 

Mai Beilmann kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil” 5. juulil. Teda juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki ülikoolist, oponeeris professor Claire Wallace Suurbritanniast Aberdeeni ülikoolist.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: