Individualistide sotsiaalne kapital kipub olema suurem kui kollektivistidel ({{commentsTotal}})

Üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel.
Üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Autor/allikas: Pixabay

Usaldusel ja normidel põhinevaid inimestevahelisi sidemed ja sotsiaalseid võrgustikke nimetatakse sotsiaalseks kapitaliks. See on äärmiselt kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele. Samas on sotsiaalne kapital nii riikide vahel kui ka riikide sees, sealhulgas indiviidide tasandil, ebavõrdselt jaotunud.

Millised tegurid indiviidide ja gruppidel vahelist ebavõrdsust seletavad?

Üks, mis sotsiaalse kapitali ebavõrdset jaotumist selgitada võib, on kahe vastandliku isikuomaduse – individualismi ja kollektivismi – uurimine. Sellele keskendus ka Mai Beilmann Tartu ülikoolis kaitstud doktoriöö.

Beilmann tõdes läbiviidud uuringute põhjal, et indiviidi tasandil on sotsiaalne kapital individualismi alatüüpidest positiivselt seotud üksnes enda tegude eest vastutuse võtmise ehk küpse vastutustundega.

“Samas oli sotsiaalse kapitali seos individualismi teiste komponentide – autonoomia ehk iseseisva mõtlemise ja otsustamisega ning oma unikaalsuse tajumisega – negatiivne,” kirjutas sotisaalteaduste doktor.

“Teiselt poolt oli sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud kaks kollektivismi alatüüpi: patriotism ehk enda pühendamine rahvale või ühiskonnale ning kaaslaste-kollektivism ehk tihedad sidemed sõprade ja kaaslastega.”

Seega tundub, et rohkem sotsiaalset kapitali kaldub olema inimestel, kes võtavad vastutuse enda ja oma tegude eest (küps vastutustunne), kellel on tihedad ja toetavad suhted sõprade ja kaaslastega (kaaslaste-kollektivism) ning kes on pühendunud oma riigile (patriotism).

Beilmann leidis, et sotsiaalset kapitali on rohkem mitte ainult individualistlikumates ühiskondades, vaid ka individualistlikumatel inimestel. 

Individualistlikumates ühiskondades on inimesed üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades on oma uuringutes välja toonud ka Jüri Allik ja Anu Realo.  

“Nii näiteks on eestlaste puhul indiviidi tasandil sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine,” tõdes Beilmann.

Ta lisas, et individualistlikumad inimesed kalduvad kõigis Euroopa riikides rohkem usaldama ka väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega.

“Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.”

See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, mis viitavad, et indiviidi tasandil ei tuleks sotsiaalse kapitali allikaid otsida mitte inimese enda omadustest, vaid pigem teda ümbritsevast vahetust keskkonnast.

Mida võiks uuringute põhjal arvata aga Lääne maailmas levivast kartusest, et individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust?

Beilmann rõhutab, et kuigi individualismi nähakse tihtipeale kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustatakse, et individualismil võib olla ka kasulikumaid väljundeid, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Mai Beilmanni sõnul on inimesele olulised nii individualisti kui ka kollektivisti omadused, sest nii tekib inimesel suurem võrgustik, kust saadakse erisugust kasu. Autor: Andres Tennus/Tartu ülikool 

 

Mai Beilmann kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil” 5. juulil. Teda juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki ülikoolist, oponeeris professor Claire Wallace Suurbritanniast Aberdeeni ülikoolist.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.