Pooled väljaannetest flirdivad korraga nii lugejate kui reklaamiandjatega ({{commentsTotal}})

Ajakirjanduslik sisu või sisuturundus? Kui turunuds, siis kas märgistatud või märgistamata?
Ajakirjanduslik sisu või sisuturundus? Kui turunuds, siis kas märgistatud või märgistamata? Autor/allikas: Kollaaž.

Suurem jagu väljaannetest on nõus avaldama nii reklaamina märgistamata kui märgistatud turundustekste ning ei näe probleemi ajakirjandusliku sisu ja reklaami sulandumise osas. 

Selline ajakirjanduse hübridiseerumine võib nõrgendada demokraatiat, leiab Jan Richard Bærug, kes analüüsis Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös 691 Põhja-Euroopa ajalehe ja nišiajakirja suhtumist reklaami ja ajakirjandusliku sisu sulandumise kohta. 

Vaid veerand Bærugi valimisse kuulunud Põhja-Euroopa ajalehtedest ja nišiajakirjadest ei aktsepteeri peidetud reklaame. Kolmveerand väljaannetest on nõus avaldama nii märgistamata ja märgistatud turunduslugusid.

Täpsemalt ilmnes juba 2006. ja 2007. aastal tehtud suuremahulisest e-küsitlusest, et 

  • 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on “makstud sisuga“;
  • 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta; 
  • 14,8% väljaannetest väitis, et nende toimetuse ja reklaamiosakonna vahel puudub kommunikatsioon;
  • 26,9% väljaannetest tunnistasid kommunikatsiooni toimetuse ja reklaamiosakonna vahel;
  • 57% väljaannetest ei vastanud toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist kommunikatsiooni puudutavale küsimusele üldse.

“Kuigi 2006/2007. aastast on möödas kümme aastat, ei ole hübridiseerumise probleem vähenenud,” tõdeb värske sotisaalteaduste doktor. “Vastupidi, andmed Taani, Soome, Saksamaa ja Leedu pressinõukogudest näitavad, et kaasuste arv, kus probleemiks on turundussisu ja ajakirjandusliku sisu eristamatus, on tõusnud.”

Seega on “müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel Bærug sõnul mõranemas, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 

Tema tulemused kinnitavad, et hübriidsisu muutub aina enam õigustatuks. 

Graafikul on näidatud kaheksa riigi nišiajakirjade (hall tulp) ja ajalehtede (valge tulp) hübridiseerumist. Mida madalam tulp, seda enam lähtutakse traditsioonilise ajakirjanduse tavadest, mida kõrgem tulp seda enam kasutavad väljaanded märgistamata ja märgistatud sisuturundust. Leedu ajalehed küsitlusele ei vastanud.  
Autor:
Jan Richard Bærug, doktoritöö

Erinevalt varasematest uuringutest näitab Bærugi uuring, et hübridiseerumise mastaapsus on suurem ajalehtedes kui nišiajakirjades.

Riikide lõikes oli väikseim hübridiseerumine Rootsis ja Taanis, tugevaim Leedus, Eestis ja Venemaal. Soome, Saksamaa ja UK positsioneerusid tagasihoidliku hübridiseerumisega maade positsioonile.

Kõige intensiivsem hübriidajakirjanduse kultuur oli Eesti ja Vene ajalehtedes, millest ligi pooled aktsepteerisid märgistamata reklaamteksti. 

Ühendkuningriikide väljaanded erinesid teistest riikidest sellega, et ühelt poolt peaaegu ükski väljaanne ei keeldunud märgistamata ega märgistatud turundustekstide ehk advertorials’ide avaldamisest, kuid sama ajal soovisid kõik väljaanded turunduslikku sisu vastavalt märgistada. Seega esindab UK tüüpilist tagasihoidliku ajakirjandusliku ja turundussisu hübridiseerumiskultuuriga riiki.

Kellele olla lojaalne?

Bærug argumenteerib, et traditsiooniline ajakirjandusliku sisu publitseerimine tähendab lojaalsust lugejaskonnale, samal ajal tugevalt hübridiseerunud sisu avaldamine tähendab lojaalsust eeskätt reklaamiandjatele; tagasihoidliku hübridiseerumiskultuuri puhul püüavad väljaanded olla lojaalsed nii lugejatele kui reklaamiandjatele. 

“Selle uurimistöö tulemusena võib väita, et veerand väljaannetest olid lojaalsed lugejatele, üks kümnendik reklaamiandjatele ja veidi enam kui pooled püüdsid olla lojaalsed nii lugejatele kui ka reklaamiandjatele – mida näitab nende valmisolek avaldada vastavalt märgistatud “advertorials’e”.

Mis “müüri” õõnestab?

Bærug leiab, et põhimõttelist “müüri“ toimetuse ja  meediaorganisatsioonide reklaamiosakondade vahel lagundab kommertsialiseerimine. Kommertsialiseerimist ja informatsiooni üleküllust on suurendanud internet ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng. 

“Nende protsesside tulemusena on ajakirjandus sattunud väga haavatavasse ja pingelisse olukorda, kus ajakirjanduse ja turundusliku sisu sulandumine toetab demokraatia nõrgenemist. Vastukaalu saab pakkuda tugev vaba ajakirjanduse traditsioon ning ajakirjanduslik autonoomia.”

Jan Richard Bærug (keskel) kaitses Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas doktoritöö “Lagunev müür. Hübridiseeruv ajakirjandus. Kaheksas Euroopa riigis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade võrdlev uurimus” 5. juulil. Teda juhendas ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit (vasakul), oponeeris dotsent Anda Rožukalne (paremal) Riia Stradiņši ülikoolist. 



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.