Depressioon mõjutab naiste ja meeste ajusid erinevalt ({{commentsTotal}})

Depressioon võib olla laastav
Depressioon võib olla laastav Autor/allikas: Wikimedia Commons

Teadlased uurisid depressiooni all kannatavate teismeliste poiste ja tüdrukute ajusid ning leidsid, et nende ajud reageerivad erinevalt. See teadmine tähendab, et ka nende ravile tuleks seega läheneda soopõhiselt ehk neid tuleks ravida erinevalt.

Ühendkuningriigi ja USA teadlaste koostöös valminud uuringu tulemused näitasid depressioonidiagnoosiga teismelistele rõõmsaid või kurbi sõnu ning samal ajal tegid nende ajust pildi fMRI ehk funktsionaalse magnetresonantskuvamisega.

Eelnevalt oli katsealustele näidatud sõnu ning nad olid need enda jaoks kategoriseerinud vastavalt rõõmsateks või kurbadeks. Eesmärk oli vaadata, milliseid reaktsioone ning millistes ajuosades need pildid esile kutsuvad.

Selgus, et poiste ja tüdrukute ajudes tekitas see reageeringu erinevates ajupiirkondades. See tähendab, et poisid ja tüdrukud kogevad ilmselt depressiooni erinevalt. Sellest lähtuvat tuleks ka neil depressiooni ravida lähtuvalt nende soost.

15. eluaastaks on tüdrukutel kaks korda suurem tõenäosus kannatada depressiooni all kui poistel. Selle taga on terve hulk erinevaid võimalikke põhjusi nagu ettekujutus ja hinnang oma kehale, hormonaalse tasakaalu kõikumine ja geneetilised mõjurid, viimased võivad olla ka pärilikud.

Nii nagu on sugudevahelised erinevused depressiooni avaldumisel, on erinevused ka selles, milline on depressiooni „nägu“. Kui meeste depressioon kestab tavaliselt pikka aega, siis naistel on see „sinusoidne“ ehk lööb välja periooditi mõne aja tagant.

Kuna naistel esineb depressioon lainetena, on selle tagajärjed enamasti leebemad. Meestel kujuneb depressiooni tagajärjel aga sagedamini välja sõltuvushäireid või jõutakse raskematel puhkudel ka endalt elu võtmiseni.

Enamik teadusuuringuid on seni aga olnud rohkem naiste-põhised, kuna neil esineb depressiooni lihtsalt rohkem. Samas on enamik ravimeid töötatud välja just nende uuringute põhjal, seega lähtudes naistest. Just see ärgitas aga Cambridge'i teadlast Jie-Yu Chuangi koos kolleegidega depressiooni erinevat mõju meestele ja naistele.

Siiski, selleski uuringus oli rohkem tüdrukutest katsealuseid: vabatahtlike uurimisaluste hulgas oli depressiooni all kannatavat 82 tüdrukut ja 24 poissi, kontrollgruppi kuulus 24 tervet tüdrukut ja 10 poissi, kõik vanuses 11–18 eluaastat. Uuring on aga üks neist viimase aja teadustöödest, mis osutavad üha enam vajadusele uurida taolisi haigusi soopõhiselt.

Uuring ilmus ajakirjas Frontiers in Psychiatry.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.