Musklijõud sõltub rohkemast kui vaid raskuste tõstmisest ({{commentsTotal}})

Jõutreening raskemate koormustega suurendab rohekm musklijõudu kui kergematega treenimine.
Jõutreening raskemate koormustega suurendab rohekm musklijõudu kui kergematega treenimine. Autor/allikas: Craig Chandler | University of Nebraska-Lincoln

Kas kasulikum on tõsta kergemaid või raskemaid raskusi? Uus uuring ütleb, et oluline roll on hoopis meie ajul, mis määrab ära, kuidas meie lihased töötavad.

Paari viimase aasta jooksul tehtud uuringud näitavad, et kui tõsta kergemaid raskusi suurema korduste arvuga kasvatab see lihast samaväärselt kui raskete koormustega treenimine. Kui lihasele on mõju sama, tekib küsimus, mis siis ikkagi tegelikult mõjutab füüsilise jõu kasvatamist?

USA kolme erineva ülikooli teadlased panid 26 meest kuueks nädalaks treenima erinevate raskustega. 13 tegid trenni suure koormustega, ülejäänud 13 kergete koormustega. Raske koormus tähendas 80 protsenti koguraskusest, mida see inimene jaksas tõsta, kerge koormus tähendas 30 protsenti.

Katsealused treenisid kolm korda nädalas ning järjest nii kaua kuni nad enam ei jaksanud raskusi tõsta. Tegelikult pole päris täpne öelda „tõsta“, sest katses kasutati jalgade treenimise masinat, kus koormust liigutatakse jalga ette tõstes. Lisaks kasutati lihase stimuleerimiseks elektriimpulssi, et saavutada lihaskoormuse täielik „tõstevõime“, kuna enamasti ei suuda inimesed oma lihaseid 100-protsendiliselt koormata ka treeningu käigus. Lihasjõudu mõõdeti reie nelipealihaselt, mis järgneval illustratsionil on märgitud värvilisena.

Illustratsioon: BodyParts3D/Anatomography

Ja mis oli tulemus? Tulemus oli, et kolme nädala pärast oli madala koormusega grupi lihasjõud kasvanud 0,15 protsenti, raskete koormustega treeniv grupp aga kasvatas lihasjõudu 2,35 protsenti.

Selle selgitamiseks tuleb astuda samm tagasi ning vaadata, kuidas lihased töötavad. Lihased tõmbuvad kokku, kui nad saavad elektrisignaali meie ajust. Elektriimpulsid liiguvad ajust seljaaju mööda lihastesse.

Selles uuringus avastati, et närvisüsteem aktiveerib neid motoorika neuroneid, mille puhul lihased tõstavad suuremaid raskusi. Suuremate koormustega treenimine ärritab neid närvirakke lihtsalt tugevamini ja suurema sagedusega ning kasvatab sellega reaalset rammu, seda ka siis kui lihasmass on erinevate koormustega treenimisel sama.

Uuringu üks autor Nathaniel Jenkins selgitas, et ükskõik, kas te olete professionaalne sportlane või pigem alustav tervisesportlane, siis musklijõu tagab suuremate koormustega treenimine.

Jenkins tõi välja uuringu teisegi olulise leiu: kui mõõta närvirakkude aktiveerumist lihases, siis need, kes tõstsid raksemaid koormusi kasutasid oma jõu rakendamisel vähem närvirakke.

Seega kasvatab musklijõudu mitte pelgalt korduste arv treeningul, vaid just suurte koormuste tõstmine. Kokkuvõtlikult tõdevad teadlased aga ikkagi, et treenimine, mistahes vormis, peab lõpuks tekitama ennekõike hea enesetunde, kuid teadlikult treenides on kergemal ja raskemal treeningul vahe.

Artikkel ilmus ajakirjas Frontiers in Physiology.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.