Musklijõud sõltub rohkemast kui vaid raskuste tõstmisest ({{commentsTotal}})

Jõutreening raskemate koormustega suurendab rohekm musklijõudu kui kergematega treenimine.
Jõutreening raskemate koormustega suurendab rohekm musklijõudu kui kergematega treenimine. Autor/allikas: Craig Chandler | University of Nebraska-Lincoln

Kas kasulikum on tõsta kergemaid või raskemaid raskusi? Uus uuring ütleb, et oluline roll on hoopis meie ajul, mis määrab ära, kuidas meie lihased töötavad.

Paari viimase aasta jooksul tehtud uuringud näitavad, et kui tõsta kergemaid raskusi suurema korduste arvuga kasvatab see lihast samaväärselt kui raskete koormustega treenimine. Kui lihasele on mõju sama, tekib küsimus, mis siis ikkagi tegelikult mõjutab füüsilise jõu kasvatamist?

USA kolme erineva ülikooli teadlased panid 26 meest kuueks nädalaks treenima erinevate raskustega. 13 tegid trenni suure koormustega, ülejäänud 13 kergete koormustega. Raske koormus tähendas 80 protsenti koguraskusest, mida see inimene jaksas tõsta, kerge koormus tähendas 30 protsenti.

Katsealused treenisid kolm korda nädalas ning järjest nii kaua kuni nad enam ei jaksanud raskusi tõsta. Tegelikult pole päris täpne öelda „tõsta“, sest katses kasutati jalgade treenimise masinat, kus koormust liigutatakse jalga ette tõstes. Lisaks kasutati lihase stimuleerimiseks elektriimpulssi, et saavutada lihaskoormuse täielik „tõstevõime“, kuna enamasti ei suuda inimesed oma lihaseid 100-protsendiliselt koormata ka treeningu käigus. Lihasjõudu mõõdeti reie nelipealihaselt, mis järgneval illustratsionil on märgitud värvilisena.

Illustratsioon: BodyParts3D/Anatomography

Ja mis oli tulemus? Tulemus oli, et kolme nädala pärast oli madala koormusega grupi lihasjõud kasvanud 0,15 protsenti, raskete koormustega treeniv grupp aga kasvatas lihasjõudu 2,35 protsenti.

Selle selgitamiseks tuleb astuda samm tagasi ning vaadata, kuidas lihased töötavad. Lihased tõmbuvad kokku, kui nad saavad elektrisignaali meie ajust. Elektriimpulsid liiguvad ajust seljaaju mööda lihastesse.

Selles uuringus avastati, et närvisüsteem aktiveerib neid motoorika neuroneid, mille puhul lihased tõstavad suuremaid raskusi. Suuremate koormustega treenimine ärritab neid närvirakke lihtsalt tugevamini ja suurema sagedusega ning kasvatab sellega reaalset rammu, seda ka siis kui lihasmass on erinevate koormustega treenimisel sama.

Uuringu üks autor Nathaniel Jenkins selgitas, et ükskõik, kas te olete professionaalne sportlane või pigem alustav tervisesportlane, siis musklijõu tagab suuremate koormustega treenimine.

Jenkins tõi välja uuringu teisegi olulise leiu: kui mõõta närvirakkude aktiveerumist lihases, siis need, kes tõstsid raksemaid koormusi kasutasid oma jõu rakendamisel vähem närvirakke.

Seega kasvatab musklijõudu mitte pelgalt korduste arv treeningul, vaid just suurte koormuste tõstmine. Kokkuvõtlikult tõdevad teadlased aga ikkagi, et treenimine, mistahes vormis, peab lõpuks tekitama ennekõike hea enesetunde, kuid teadlikult treenides on kergemal ja raskemal treeningul vahe.

Artikkel ilmus ajakirjas Frontiers in Physiology.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: