Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule ({{commentsTotal}})

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega. Autor/allikas: Arne Ader/ Loodusemees.ee

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Põhjus, miks peavad valge-toonekure vanemad ise poegi "likvideerima”, võib olla poegade ülimalt sõbralikus läbisaamises – väiksemaid ja väetimaid ei kiusata ja nii peabki vanalind karmi otsuse ise langetama.

Valge-toonekurgede põhjal tehtud uuringust kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi põhjalikumalt Linnuvaatleja lehel:

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning parema olukorra saavutamiseks on paljude linnuliikide järglaste puhul tavaline teineteise nügimine, nokkimine ja küünistamine. 

Sageli, näiteks suluspesitsejate puhul, lähenevad vanemad pesale ühest kindlast suunast ning sel puhul tagab soodne positsioon parema liigipääsu toidule. Kuid kui avatud pesale lähenevad vanalinnud erinevatest suundadest, on õvede – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – jagelemine toidu pärast agressiivsem.

Mitmete liikide pesakondades on märgatud ühe pesakaaslase tapmist teiste poolt. Samuti ei ole harvad juhud, mil vanalinnud ise otsustavad mõnest järglasest loobuda.

Arvatakse, et toonekurgedel on selline poegade elimineerimine vanemate poolt – seda on märgatud 20% valge-toonekurgede (Ciconia ciconia) puhul – levinud seetõttu, et neil puuduvad alternatiivsed mehhanismid pesakonna suuruse reguleerimiseks. 

Kui tavaliselt hukkuvad pesades väiksemad, teistest hiljem koorunud pojad, kes ei suuda õvedega konkureerida, siis hoolimata sellest, et ka toonekurgedel (mitte segi ajada kurgedega!) on pesades suuremaid ja väiksemaid järglasi, ei ole üllataval kombel toonekurgede õvedel omavahel väiksemate diskrimineerimist. 

Siiski on tõendeid, et toonekure õved ka tegelikult sõbralikult läbi saavad ja otsuse nõrgemast järglasest vabanemiseks vanemate kaela lükkavad, napilt.

Valge-toonekured munevad reeglina suurema kurna, kui suudavad üles kasvatada. Pojad kooruvad asünkroonselt – poegade vanusevahe on 2,5–5 päeva ja see väljendub ka nende suuruses. Harvad ei ole juhud, mil halbade ilmastikuolude tõttu hukkuvad väiksemad pojad enne 20-päevaseks saamist. Kuid kas ka vanemad õved ise aitavad kaasa väiksematest vabanemisele?

Kui Andaluusias filmiti valge-toonekurgede pesaelu poegade sirgumise esimesel poolel, selgus, et varem koorunud suuremad õved ei piiranud kuidagi väiksemate ligipääsu toidule ega kiusanud neid muul moel. Samuti ei õnnestunud suurematel õvedel vanematelt toitu varem kätte saada, kuna vanalinnud ei väljutanud kunagi toitu enne, kui pojad olid sagimise lõpetanud ja jalgade ümber paigale jäänud.

Küll aga võimendusid poegade kasvuerinevused toidu söömise kiiruses ja söögiobjektide suuruses – suuremad pojad neelasid kiiremini ning suuremaid toidupalu. Agressiivsuse ilminguid täheldati vaid vanalindude pessa saabudes, kui suuremad pojad jõuliselt neilt toitu nõudsid.

Kirjeldatud õvede omavaheline tolereerimine on toonekurgede sugulas- ja sarnase ökoloogiaga liikide hulgas tavapäratu.

Näiteks toonekurgede sugulaste haigrute ja iibiste seas esineb õvedevahelist agressiooni 54%-l liikidest. Selle teadmise taustal näib toonekurgede õvede sõbralikkus lausa kummaline. Ei ole võimatu, et vanematele seatud kohustus rasketes oludes pesakonda kärpida ongi põhjustatud poegade isekeskis otsuseni jõudmatusest.

 

Allikas: José María Romero JM, Redondo T (2017). Kind to kin: weak interference competition among white stork Ciconia ciconia broodmates. Journal of Avian Biology 48: 417–430. doi:10.1111/jav.00983

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.