Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule ({{commentsTotal}})

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega. Autor/allikas: Arne Ader/ Loodusemees.ee

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Põhjus, miks peavad valge-toonekure vanemad ise poegi "likvideerima”, võib olla poegade ülimalt sõbralikus läbisaamises – väiksemaid ja väetimaid ei kiusata ja nii peabki vanalind karmi otsuse ise langetama.

Valge-toonekurgede põhjal tehtud uuringust kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi põhjalikumalt Linnuvaatleja lehel:

Pesakonnakaaslaste omavaheline konkurents vanemliku hoole pärast ja püüd teistest rohkem toitu manguda kasvatab lootust tuul tiibadesse saada. Enda kaitsmiseks ning parema olukorra saavutamiseks on paljude linnuliikide järglaste puhul tavaline teineteise nügimine, nokkimine ja küünistamine. 

Sageli, näiteks suluspesitsejate puhul, lähenevad vanemad pesale ühest kindlast suunast ning sel puhul tagab soodne positsioon parema liigipääsu toidule. Kuid kui avatud pesale lähenevad vanalinnud erinevatest suundadest, on õvede – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – jagelemine toidu pärast agressiivsem.

Mitmete liikide pesakondades on märgatud ühe pesakaaslase tapmist teiste poolt. Samuti ei ole harvad juhud, mil vanalinnud ise otsustavad mõnest järglasest loobuda.

Arvatakse, et toonekurgedel on selline poegade elimineerimine vanemate poolt – seda on märgatud 20% valge-toonekurgede (Ciconia ciconia) puhul – levinud seetõttu, et neil puuduvad alternatiivsed mehhanismid pesakonna suuruse reguleerimiseks. 

Kui tavaliselt hukkuvad pesades väiksemad, teistest hiljem koorunud pojad, kes ei suuda õvedega konkureerida, siis hoolimata sellest, et ka toonekurgedel (mitte segi ajada kurgedega!) on pesades suuremaid ja väiksemaid järglasi, ei ole üllataval kombel toonekurgede õvedel omavahel väiksemate diskrimineerimist. 

Siiski on tõendeid, et toonekure õved ka tegelikult sõbralikult läbi saavad ja otsuse nõrgemast järglasest vabanemiseks vanemate kaela lükkavad, napilt.

Valge-toonekured munevad reeglina suurema kurna, kui suudavad üles kasvatada. Pojad kooruvad asünkroonselt – poegade vanusevahe on 2,5–5 päeva ja see väljendub ka nende suuruses. Harvad ei ole juhud, mil halbade ilmastikuolude tõttu hukkuvad väiksemad pojad enne 20-päevaseks saamist. Kuid kas ka vanemad õved ise aitavad kaasa väiksematest vabanemisele?

Kui Andaluusias filmiti valge-toonekurgede pesaelu poegade sirgumise esimesel poolel, selgus, et varem koorunud suuremad õved ei piiranud kuidagi väiksemate ligipääsu toidule ega kiusanud neid muul moel. Samuti ei õnnestunud suurematel õvedel vanematelt toitu varem kätte saada, kuna vanalinnud ei väljutanud kunagi toitu enne, kui pojad olid sagimise lõpetanud ja jalgade ümber paigale jäänud.

Küll aga võimendusid poegade kasvuerinevused toidu söömise kiiruses ja söögiobjektide suuruses – suuremad pojad neelasid kiiremini ning suuremaid toidupalu. Agressiivsuse ilminguid täheldati vaid vanalindude pessa saabudes, kui suuremad pojad jõuliselt neilt toitu nõudsid.

Kirjeldatud õvede omavaheline tolereerimine on toonekurgede sugulas- ja sarnase ökoloogiaga liikide hulgas tavapäratu.

Näiteks toonekurgede sugulaste haigrute ja iibiste seas esineb õvedevahelist agressiooni 54%-l liikidest. Selle teadmise taustal näib toonekurgede õvede sõbralikkus lausa kummaline. Ei ole võimatu, et vanematele seatud kohustus rasketes oludes pesakonda kärpida ongi põhjustatud poegade isekeskis otsuseni jõudmatusest.

 

Allikas: José María Romero JM, Redondo T (2017). Kind to kin: weak interference competition among white stork Ciconia ciconia broodmates. Journal of Avian Biology 48: 417–430. doi:10.1111/jav.00983

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: