Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise ({{commentsTotal}})

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Raivo Kalle sõnul uurib etnobotaanika, kuidas inimesed mõtlevad ja kasutavad taimesid oma igapäevases elus. “Mõtlemise all peame silmas eelkõige taimede rahvapäraseid nimetusi ja kasutamise puhul vaatleme taimede kasutamisviisi ehk kas taimesid kasutatakse toiduks, asjade valmistamiseks või hoopis rituaalsel eesmärgil,” selgitab Kalle saates “Huvitaja”.

Näiteks käis Raivo Kalle ekspeditsioonil Kagu-Lätis, kus on omavahel segunenud väga palju usundeid ja kultuure. Piirkonnas leidub nii õigeusklike, vanausulisi ja katoliiklasi. Rahvastest on sadu aastaid esindatud olnud nii latgaleid, venelasi kui ka valgevenelasi. “Seal me uurisime, kuidas erinevad kultuurid taimi kasutavad ja kas seal esineb kultuurilisi või religioosseid erinevusi,” räägib Raivo Kalle. 

Tema sõnul on selgeid märke kultuurigruppide erinevusest. “Nendes külades, millel olid lähedal iidsed Eesti asustused, seal oli tund Eesti mõju, või siis olid eestlased neilt arhailist taimekasutust üle võtnud. Näiteks leidub Kagu-Lätis rituaalseid taimede kasutusviise, mis Eestis on 70 aastat juba kadunud,” nendib Kalle. 

Eestist kadunud rituaalid

Etnobotaanik toob siinkohal näiteks jaaniõnneheina. Selle taime õis pannakse jaaniõhtul lapse voodi kohale palkide vahele rippuma. Kui õis on hommikuks avanenud, siis näitab see, et lapse tulevik on õnnelik. “Uskumatu, aga see 1930-ndatel Eestis hästi kirjeldatud rituaali tehakse seal siiamaani. Siin tekibki küsimus – kas eestlased võtsid selle kombe sealt või vastupidi,” märgib Kalle. 

Tema hinnangul on raske tagantjärele öelda, kui taimeusku vanad eestlased olid. “Lugedes pärimusteksti, siis tundub, et taimi kasutati tõesti rohkem. Samas uskumine on natuke libe tee, sest väga keeruline on vastata küsimusele, kas ta uskus või mitte,” leiab Kalle. 

Mürgiste taimede “nutikad” kasutusviisid

Üks mis kindel – meie eelkäijad on leidnud kõikidele taimedele nutikaid kasutusviise. Seejuures ka mürgistele taimedele. Teadlane märgib, et on intervjueerinud inimesi, kes teadlikult või teadmatult mürgiseid taimi kasutavad.

“Välitöödel olles räägiti meile lugu, kuidas naabrinaine pani supi sisse näsiniine, leselehe ja piibelehe marju, et purjus ning agressiivne mees maha rahustada,” toob Kalle näite. “Kui tema käest küsiti kui palju neid marju tuleks panna, siis vastas ta “natuke”,” lisab etnobotaanik. 

Tema hinnangul on huvitav, kuidas inimesed on mürgiseid taimi kasutades teadmatult nii nimetatud õiged kogused ise välja timminud. “Näiteks leselehe marjad on natuke hapuka maitsega, mistõttu on neid omal ajal kutsutud viinamarjadeks. Kui lapsed karjas olid, siis neil polnud seal midagi võtta ning siis nad sõidki neid “viinamarjasid”. Ega neid palju ei söödud, aga marjasid kasutati lihtsalt maitsemeelte rikastamiseks,” selgitab Kalle. 

Kalle märgib, et enamus mürgistusi juhtub kahel perioodil – lapsepõlves ja puberteedieas. “Kui olen inimestega rääkinud, siis nende lumepallipuu või leselehemarjade mürgistused jäävad kõik neljanda või viienda eluaasta sisse. Teine aeg, mil mürgistusi saadakse, on siis kui inimesed muutuvad teadlikumaks ja julgemaks ning siis hakatakse otsima erinevaid taimi ja siis eksitakse,” räägib etnobotaanik.

Kus taimi, seal kasutajaid

Tänapäeval tõdetakse tihti, et linnastunud ühiskonnas ei mäletata enam vanasid teadmisi ja oskusi, mistõttu on taimeriik jäänud paljudele kaugeks. Raivo Kalle hinnangul see päris nii ei ole. “Linnalapsed on väga leidlikud – kevadeti süüakse pärnapungasid ja vahtraõisi. Tõesti maal pööratakse taimedele rohkem tähelepanu, kuid linnas leitakse ka vähesele kasutusviise,” kinnitab Kalle. 

Taimede populaarsust saab Raivo Kalle sõnul defineerida kriitilise massi hüpoteesi alusel. “Kui teadlik ja aktiivsem osa ühiskonnast võtab üle teatud kasutusviisi, siis ülejäänud mass võib joonduda selle järgi,” leiab Kalle. Nii jõudis Eesti kodudesse karulauk, millele tekkis laiem tuntus alles eelmise sajandi 80-ndatel ja 90-ndatel aastatel. 

Praegu juhivad taimetrende tippkokad, kes on endale spetsiaalsed töötajad, kelle ülesandeks on metsast tuua restoranidesse huvitavaid uusi maitseid. “Sestap ei saa ennustada ühte loodustaime, mis meie toidulaual varsti populaarseks saab, vaid pigem on populaarseks saamas üldine taimeteadlikkus ja looduslike taimeliikide kasutamine,” arvab Kalle. 

Toimetaja: Allan Rajavee



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.