Elu mõte tagab rahulikuma ööune ({{commentsTotal}})

Vanurite igas päevas peaks olema midagi, mida oodata ja mida teha.
Vanurite igas päevas peaks olema midagi, mida oodata ja mida teha. Autor/allikas: Gilbert Mercier/Creative Commons

Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“? Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune. Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema.

Kui hommikul ärgates on inimesele selgelt teada motiveerivad tegevused, miks voodist välja tulla ehk teisisõnu, kui elul on mõttestatud eesmärk, on tagatud ka parem ööuni ning esineb vähem unehäired nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom, selgub Northwesterni ja Rushi ülikooli meditsiinikeskuste teadlaste uuringust.

Teadlased ühendasid jõud vanemaealiste uuringus, milles analüüsiti 823 mitte dementset patsienti vanuses 60 kuni 100 eluaastat. Nende hulgas olid üle poole afroameeriklased ning 77 protsenti olid naised.

Küsitluses paluti anda hinnang 10 väitele, mis puudutasid eesmärki elus, ning 32 väitele, mis puudutasid und. Muu hulgas paluti anda hinnang ka väitele „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“.

Neil vanuritel, kes teadvustasid oma elus olevaid eesmärke ja tegevusi, esines 63 protsenti vähem uneapnoet ning 52 protsenti vähem rahutute jalagade sündroomi. Lisaks oli neil keskmiselt parem unekvaliteet.

Vanemaealistel inimestel esineb noorematega võrreldes rohkem unehäireid ja unetust. Sellest uuringust selgub, et kui päevas on eesmärgistatud ja mõttestatud tegevust, tagab see ka rahulikuma ööune ning on hea ravim une- ja mäluhäirete raviks ja vältimiseks – varasemad uuringud on näidanud, et kesine uni tekitab mäluprobleeme ning tervisehäireid.

Lugemissoovitus: Magamata öö võrdub peapõrutusega

Nagu mainitud, oli uurimisaluste hulgas suur osa afroameeriklasi. See on oluline, kuna paljudes terviseuuringutes on rass oluline mõjutegur. Selles uuringus aga tuli välja, et elu mõte päevases tegevuses mõjutab ööund nii tumedanahalistel kui valgetel sarnaselt, seega rassierinevus selles uuringus rolli ei mänginud.

Selle uuringu tulemused on olulised, kuna annavad märku, et arendades endas teadlikkult enesesõbralikkust ja ärksameelsust, mis inglise keeles on kokku võetav terminiga mindfulness, saab ühtlasi ravida ka unehäireid ning ennetada sellega seotud haigusi. Ja siinjuures on oluline, et tegu on ravimivaba raviga.

Lugemissoovitus: Psühholoogiamagister: olge endale hea sõber ja unustage enesehinnangu upitamine

Teadlased julgevad väita, et nende uuringu tulemused kehtivad ka nooremate inimeste puhul ja nende uuringu järgmises etapis ongi plaan koguda andmeid ärksameelsuse teraapiatehnikaid. Ärksameelsuse teraapia rakendamise võimalusi on viimasel ajal hakatud teaduses üha sagedamini kasutama, kuna on ärksameelsuse tehnikate mõju elukvaliteedile.

USA teadlaste uuring ilmus ajakirjas Sleep Science and Practice.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.