Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem ({{commentsTotal}})

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

“See on liiga ränk hind, kui nii väikeses riigis maksab inimene vale taime tarvitamise eest oma eluga,” nendib Laansoo saates “Huvitaja”. Samas tunnistab Laansoo, et inimeste huvi taimeriigi vastu on kasvanud. 

Sellest annab tunnistust fakt, et Tallinna Botaanikaaias korraldatavad ringkäigud on tõmmanud palju külastajaid. “Nii suurt huvi meie õhtuste ringkäikude vastu ei osanud ette näha, aga mis puudutab taimede tundmist, siis alati võib taimi tunda paremini,” möönab Laansoo. 

Botaanik leiab, et igale õiele, puule või põõsale liigi määramine pole kerge. “Selleks peab looduses ringi käima, tähelepanu teritama ja kindlasti ka raamatuid lugema,” räägib Laansoo. Ta lisab, et raamatute tugi ei pruugi alati olla piisav, sest taimemäärajad võivad sisaldada termineid, mis tavalistele korilastele on võõrad. 

Kuidas leida laugulist?

Kahjuks on tänavu juhtunud juba traagilisi õnnetusi, kus inimesed on saanud valet taime tarbides tõsise mürgituse või isegi siit ilmast lahkunud. Näiteks levisid mais meedias kuuldused, kuidas noorem neiu oli karulaugu pähe korjanud aiast ülimürgist sügislille. Lisaks on räägitakse lugusid, kus inimesed on metsaveerelt korjanud karulaugu pähe mürgiseid maikellukesi ehk piibelehti. 

“Inimesed tunnevad üldiselt piibelehte, kuigi mulle on ka öeldud, et seal vasakul pool metsas kasvab meil piibeleht, aga seal paremal maikelluke. Tegelikult on need taimed üks ja see sama,” selgitab botaanik. Karulauku seevastu Eestis igal pool ei kasva ja Laansoo sõnul ongi mõistlikum karulauku kasvatada hoopis aias, mitte minna otsima seda metsast. 

Kui piibeleht võib tekitada tugeva mürgistuse, siis hoopis hullem lugu hariliku sügislillega, mis kasvab tavaliselt inimeste aedades ja mitte nii palju looduses. Selle taime organid on kõik ülimürgised, kuid see sarnaneb samuti karulaugule. 

Botaanik Laansoo sõnul on kõige kergem eristada söömiseks kõlbulikku karulauku lõhna alusel. “Kui nina just väga kinni ei ole, siis saab karulaugu lehte tugevamalt mudides lõhnast kohe aru, kas tegemist on laugulisega või mitte. Kõigil Eestis kasvavatel laugulistel peaks olema tugev mahladest erituv küüslaugu või sibula lõhn,” rõhutab Laansoo. 

Mürgised taimed pole halva maitsega

Samas tõdeb Laansoo, et kõikidel mürgistel taimedel pole halba maitset. “On terve rida taimi nagu näiteks näsiniin või mürkputk, kes ei ole kibeda ega paha maitsega. Olen ise neid proovinud, aga ma ei kutsu kedagi seda järele tegema, sest seal on teatud ohud siiski,” sõnab Laansoo. 

Botaaniku sõnul pole kindlat määra, kui palju mürgist taime peab inimene tarbima, et tal sellest probleeme tekiks. “Igal inimesel on erinev organism. Näiteks on osad inimesed väga tundlikud oblik- ehk oksaalhappele. Seega kui laps ei soovi väga palju rabarberikisselli juua, siis ei tohiks teda sundida, sest see võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni,” märgib Laansoo. 

Teisalt on putkelised eriti mürkputk tapvad isegi väga väikestes kogustes. “Täiskasvanud inimesele võib saatuslikuks saada isegi ühe grammi tarbimine,” ütleb Laansoo. Kui taimel on ootamatu maitse, siis tuleks see viivitamatult suust välja sülitada.

“Kui inimene jõuab mürgise taime alla neelata, peaks ta viivitamatult jooma vett. Pudelivee puudumisel tuleks tarvitada kasvõi kraavivett. Pärast vedeliku tarbimist peab kutsuma esile oksendamise ja helistama hädaabinumbril. Taoliste mürgistuste puhul on arvel iga minut,” tõdeb Laansoo.

Paanikaks pole põhjust

Sellegipoolest ei peaks metsa minema hirmuga, sest Laansoo sõnul on enamus taimi siiski ohutud . “Taimed on mürgised eelkõige enesekaitseks, et loomad neid ära ei sööks või putukad nende mahla ei imeks, aga selle järgi ei tasuks mingeid järeldusi teha. Ka need taimed, mis on inimese jaoks mürgised, võivad olla väga maitsvad mõnele putukale või loomale,” räägib Laansoo.

Ühtlasi ei usu botaanik, et meie kaubandusvõrku või turule võiksid sattuda mõned mürgised taimed. “Ravim- ja toidutaimede valik turul sõltub paljuski aastaajast ja tegelikult ei osta inimesed massiliselt taimi, mida nad ei oska kasutada,” kinnitab Laansoo. 

Praegu Eesti turult karulauku otsima minna ei tasu, sest karulauku võib metsadest ja aiast leida kevadel ning suve esimeses pooles. Juulis karulaugu lehed kolletuvad. 

Lõpetuseks kuula Greete Palmiste reportaaži Tallinna keskturult, kus reporter uuris, kui palju rohelist turulettidele jõuab!

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.