Mängi kohverkala ja Krasnojarski meteoriidi 3D-mudelitega ({{commentsTotal}})

Virtuaalnäitus.
Virtuaalnäitus. Autor/allikas: Kollaaž.

Muuseumis on eksponaatide katsumine rangelt keelatud. Seda teab iga laps. Erand on Tartu ülikooli loodusmuuseumi virtuaalnäitus, kus väljapandud asju võib keerata nii- või naapidi, pöörata ühele ja teisele küljele, uurida nii seest kui väljast. 

Selleks ei pea isegi muuseumipiletit ostma. Piisab vaid veebis “Virtuaalnäitus: Kuu objektid 2017” avamisest ja juba saabki muuseumiesemetest tehtud 3D mudelite liikumist ja suurendamist arvutihiirega juhtima hakata. 

Juuli objekt: Kohverkala Lactophrys bicaudalis 

(Linnaeus, 1758).
TUZ 700143
Pikkus 26 cm

Esimesed kohverkalad jõudsid muuseumisse juba 1806. aastal, kui muuseumile annetati umbes sada admiral Adam Friedrich von Krusensterni ümbermaailmareisilt pärit eksponaati. 

See kohverkala on samuti väga vana, saadud 1813. aastal, mida märgib kala kõhtu kleebitud vana muuseumietikett.

Kohverkala Lactophrys bicaudalis elutseb selgeveelistes soojades merelahtedes korallriffide ümbruses. Ta toitub peamiselt põhjaloomastikust, nagu molluskid, vähilaadsed, meritähed, merisiilikud, aga ka vetikatest.

Kohverkala keha on kaetud luust rüüga ja antud liigile on iseloomulik ristlõikes kolmnurkne kehakuju. Kala nahk on kollast värvi, kaetud mustade täppidega. Erutusseisundis võib kohverkala eritada toksiine, mis on surmavad teistele kaladele.

 Juuni objekt: Sinine käoking Aconitum napellus

 

(Nyár.) W.Seitz. Robert Brendeli mudel (Breslau, 1870).
Papjeemašee, traat, puit, õlivärv, lakk. 
Kõrgus 40 cm

Esimesed lillemudelid valmistas Breslau (praegune Wrocławi) apteeker Carl Leopold Lohmeyer (1799-1873), kelle kaunilt kujundatud herbaariumid ärgitasid Breslau ülikooli professorit F. J. Cohni tellima temalt õppetöö tarbeks erinevate taimede õiemudeleid.

Lohmeyeri mudelid, mis kujutasid tähtsamate taimeperekondade õisikuid ja taimede erinevaid osi, said oluliseks õppevahendiks ülikoolides ja gümnaasiumides. 

Kui Lohmeyer ei suutnud enam kasvavat nõudlust rahuldada, müüs ta oma litsentsi Robert Brendelile (1821-1898), kes asutas taimemudelite valmistamise vabriku, kus hakkas valmistama odavamaid, papjeemašeest, klaaspärlitest, traadist jm materjalidest valmistatud taimemudeleid. 

1866 pani Brendel müüki esimesed 30 mudelit. Need, õigetes proportsioonides suurendatud taimede ja nende osade mudelid olid botaaniliselt täpsed ja mõeldud õppematerjaliks nii ülikoolidele kui harrastusbotaanikutele.

Esialgu tegutses vabrik Breslaus, 1875 viis Brendel selle üle Berliini ning taimede kõrval hakati tootma ka viljade ja seente mudeleid. 19. sajandi lõpul võttis vabriku juhtimise üle Reinhold Brendel ning selleks ajaks oli mudelite sortiment kasvanud juba 200 nimetuseni.

Tartu ülikool on omandanud õppetöö tarbeks Brendeli taimemudeleid 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses, nii Breslau kui ka Berliini vabrikute toodanguna.

 

Mai objekt: Krasnojarski meteoriit ehk Pallase raud

TUG 1185-10
Mass 104 grammi
Eesti geokogude infosüsteem

Pallase raua nime all tuntud meteoriiditükk on muuseumi kõige esimene meteoriit, mille kinkis 1808. aastal Tartu ülikooli rektorile Georg Friedrich Parrotile Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik J. G. Georgi. 

Ligi 700 kilogrammine Krasnojarski meteoriit avastati Siberis 1749. aastal, mis viidi paarkümmend aastat hiljem Peterburi, kus seda kirjeldas Peterburis töötanud saksa teadlane Peter Simon Pallas. 

Pallase järgi pallasiidina ehk pallase rauana tuntud taevakivid on koostiselt kivi-raud meteoriidid, mis sisaldavad rauda ja niklit ning mineraalset oliviini. Sellist tüüpi meteoriite on hiljem leitud ka mujalt.

Siin eksponeeritud meteoriidikild on seesama Pallase poolt uuritud Krasnojarski meteoriit, mille küljest eraldati Peterburis väiksemaid tükke. Need kingiti Venemaa ja välismaa teadusasutustele nagu näiteks Tartu ülikool, Berliini loodusteaduste muuseum.

 

Sellise interaktiivse näitusega tähistab Eesti vanim muuseum – Tartu ülikooli loodusmuuseum – 215. aasta täitumist oma tegevuse algusest. Muuseum, mis asutati 1802. aastal ülikooli Naturalienkabinett’ina, on tänaseks kujunenud Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda ühendavaks teadus- ja hariduskeskuseks.

Tutvu ka näituse teiste 3D mudelitega: 

Virtuaalnäitust, kus tutvustatakse iga kuu ühete muuseumikogu objekti 3D-mudelina, kureerib Inge Kukk.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: