100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale ({{commentsTotal}})

Denisovlase piimahammas.
Denisovlase piimahammas. Autor/allikas: Slon et al. Sci. Adv. 2017;

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

"Pärilikkusaine alusel on tegu on kõige kauem aega tagasi elanud denislasega, kelle seni leidnud oleme. Ta kaotas hamba vähemalt 100 000, võibolla isegi 150 000 aastat tagasi," selgitas uurimuse esimene autor Viviane Slon, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorant ERR Novaatorile. Eelnevalt kõige vanema denislase fossiili tiitlit hoidnud hammas kuulus 20–40 tuhat aastat hiljem elanud olendile.

Doktoritöö raames nüüdisinimeste ja neandertallaste lähisugulasi uuriv Slon nentis, et tänaseks päevavalgele tulnud denisi inimeste säilmeid võib lugeda kokku ühe käe sõrmedel. Lisaks vastesitletud piimahambale on teadlased leidnud vaid ühe sõrmeluu tüki, kaks hammast ja mõned setetes säilinud DNA lõigud. Seetõttu on teretulnud iga uus fossiil. "Saame hakata tegema vaikselt juba võrdlevaid analüüse. Need ütlevad meile midagi selle kohta, kui palju denisovlasi üksteisest ajaliselt lahutab ja midagi ka denisi inimeste geneetilise mitmekesisuse kohta," lisas geeniteadlane.

Seninägematu idee
Arvestades, et denisi inimeste olemasolust ei teatud veel hiljuti üldse midagi, liigutakse uurimuse kaasautori Bence Viola sõnul edasi peadpööritava tempoga. Idee, et Siberis elas senitundmatu inimpopulatsioon, on kogukonnas märkimisväärne mõtteviisi muutus.

"Inimeste, sh minu maailmapilt oli tunduvalt lihtsam. Ja kui lisada sellele kõigi toonaste inimrühmade – neandertallaste, nüüdisinimese ja denislaste omavahelised suhted ja geenivool, oleks kümnekonna aasta eest sulle öeldud, et sul on väga hea fantaasia. Tõsiselt poleks sind keegi võtnud," lisas Toronto ülikooli paleoantropoloogia professor. Liiatigi ei olnud mingit võimalust pehmelt öeldes "julgeid väiteid" proovile panna.

Nii ei ole ehk ime, et juba 1984. aastal Siberist Altai mägedest leitud piimahammas kogus muuseumiriiul tolmu kümneid aastaid. Isegi hambaantropoloogia rajaja Christy Turner pidas hammast neandertallase omaks. "Sajandivahetusel oli vene antropoloogil Elina Zprakoval sellega seoses küll keerukamad ideed. Ta pidas seda nüüdisinimeste ja (meie eellase) Homo erectus'e hübriidiks, kuid see oli erand," märkis Viola.

Tänaseks on teada, et denislaste hambad on nüüdisinimeste ja neandertallaste omadest oluliselt suuremad. Võrreldavalt määratuks kasvavad need vaid haigusliku seisundi korral. Paraku oli hammas sedavõrd kulunud, et vaid selle kuju põhjal polnud võimalik üheseid järeldusi teha. Samas ei tihanud teadlased varem eraldada hambast ka DNA-d. Paratamatult haarab see endas väiksema või suurema luutükikese jahvatamist peeneks pulbriks. Osa minevikupärandist hävitatakse pöördumatult.

Uued meetodid
Siinkohal tulevad mängu uued analüüsitehnikad. Meetod, mida Slon igapäevaselt kasutab ja mille täiustamisega tegeleb, võimaldab hakkama saada vaid paarkümnend milligrammi kaaluvate proovidega. Sama palju kaalub suuremat sorti liivatera. Denisova 2 hambast eraldatud killu ruumala oli umbes üks kuupmillimeeter. Selles peitunud pärilikkusaine põhjal koostatud mitokondriaalne genoom näitas selgelt, et tegu on denisovlasega. Samas on sellest puudu mõned hilisemad mutatsioonid.

"Loodame, et nüüd, kui oleme näidanud, kui vähesega me hakkame saame, antakse meile ligipääs ka paljudele uutele säilmetele. Muidugi ideaalis tahaksime järjestada ka kõigi denisi inimeste tuumas leiduvad pärilikkusaine. See võimaldaks öelda meil nende kohta palju rohkem. Hetkel õnnestus meil järjestada vaid veidi üle 1,5 protsendi tuumagenoomist," mõtiskles Slon. Samas nentis ta, et selleks tuleks hävitada ka palju rohkem iidset luud.

Viola tõdes, et hamba kuju põhjal pole võimalik välja lugeda palju rohkemat peale lapse vanuse. "Kuid saame öelda midagi tema toidusedeli kohta. Tänapäeval elavate laste hammastel selliseid kulumismustreid ei näe, isegi mitte kütt-korilaste seas, kui jätta kõrvale innuiidid. Suur osa tema toidust oli ilmselt kuumtöötlemata ja vintske," märkis paleoantropoloog.

Pärilikkusaine analüüs vihjas lisaks, et denislaste geneetiline mitmekesisus oli tänapäeva inimeste omast oluliselt väiksem, kuid ületas siiski neandertallaste oma nende allakäigu lõpul. "Kuid me ei saa veel hetkel täielikult välistada, et Altai mägede lähistel elav populatsioon oli ülejäänutest suhteliselt isoleeritud. Väljakaevamised käivad nii Denisi koopas kui ka mitmel pool mujal. Loodetavasti leiame täiendavaid denislastele viitavaid märke," sõnas Slon. Paari kuu eest Sloni ja ta kaaslaste esitletud tehnika võimaldab leida iidsete inimlaste pärilikkusainet isegi setetest.

Samal ajal poleks Viola üllatunud, kui täiendavaid denisi inimeste säilmeid leitakse ka juba teadatuntud muuseumieksponaatide põhjalikumal analüüsil. Samal ajal võimaldavad uued analüüsimeetodid uurida suhteliselt vähese vaevaga tuhandeid iidseid luukilde ja leida nende seast ürginimeste jäänused. "Seejärel on juba küsimus nendest DNA eraldamises," naeratas paleoantropoloog.

Fossiili Denisova-2 kirjeldati ajakirjas Science Advances.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.