Soome-ugri jumalate avalike suhete korraldus põhineb sakraalsel hämal ({{commentsTotal}})

Handi lapsed.
Handi lapsed. Autor/allikas: ugraland/Irina Kazanskaya/Wikimedia Commons

Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt.

1692. aastal kirjutas hollandi õpetlane Nicolaas Witsen, et handid on taibanud, et taevased jumalad on heasüdamlikud ega tee inimestele midagi halba. Seega tegid handid loogilise järelduse, et jumalate poole pole vaja palvetada ega neile midagi ohverdada. Allilma jumalad teevad aga hante pimedateks või lonkuriteks, aga ka rikasteks või vaeseteks. Seetõttu tuli allilma vaime austada ja neile ohverdada kala ja muud söögipoolist. Pärast palvetamist sõid handid toidu küll ise ära, kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete ajalehes Sirp.

Moodsa aja meelemuutus
Hiljem said ülailma jumalad aru, et nii see asi ei lähe. Niisama istuda ja inimeste sagimist vaikides pealt vaadata nad enam ei tahtnud. Head jumalad võtsid allilma omadelt ära õiguse inimestele häid asju anda. Seejärel hakkasid valged jumalad enda austamist nõudma ja mõnikord ka inimesi narrima.

Tänapäeval käituvad handi jumalad vahel ettearvamatult. Nad ei vasta inimeste palvetele korralikult, ent ise on nad samuti manipuleeritavad. Ilmselt tuleb see jumalate kogenematusest asjaajamise vallas. Moodsad ajad saabusid neilegi ootamatult. Ent pole võimatu, et see on hoopis võimutunne, mis ei lase neil inimestega kooskõlas eksisteerida.

Minu välitööretkedel on handid mõnikord kaevanud, et jumalad mängivad neile karutempe, teeseldes kätte­saamatust. Handid kirjeldasid mulle ülailma tüüpilise ametiasutuse kontorina, kus ametnikud tegelikult lihtsate inimeste soovidest ei hooli. See pole sotsialismiaja jooksul jumalate seas kujunenud eriomane arusaam. Soome teadlane Kustaa Fredrik Karjalainen kirjutas juba saja aasta eest, et hantidel ei olnud erilist usku oma jumalate heasse tahtesse.

Jumalate kahtlase tegevusplatvormiga on seotud ka küsimus nende üld­arvust. Vene etnograaf Vladislav Kulemzin kirjutas 1980. aastatel, et handi usund on hämarate "religioossete ideede amorfne mass" ning kunagi pole võimalik aru saada, kas mingitest olenditest rääkides peetakse silmas jumalaid, vaime või hoopis loomi. Hantide arusaamad jumalatest varieeruvat lõputult.

Karjalainen arvas, et keegi ei suuda kunagi täpselt kokku lugeda, kui palju jumalaid hantidel ja mansidel on. Ent üks handi taat Stepan kinnitas mulle paarikümne aasta eest, et ülailma jumalaid on täpselt sada (jumalannasid neist 50, seega valitseb pühas maailmas sooline võrdsus). Suurte ohverdustaigade ajal kutsutakse nad kõik kohale ning jälgitakse hoolega, et mitte ainuski tulemata ei jääks. Mu sõbra jutust ilmnes, et kõik handid on suured täpsusearmastajad. Jumalad on neil karvapealt kokku arvatud ning kontrolli all.

Analoogia põhjal võib ka eeldada, et jumalad ei käitu suvaliselt, vaid on oma tegudes filigraanselt täpsed. Sama nõuavad jumalad ka inimestelt, kui need midagi paluma hakkavad.

Juriidiline korrektsus
Teadlaste vastuolulised muljed tulenevad soome-ugri jumalate mugandumisest inimeste maailma miljööga. Püha ilm pole kunagi jumal teab kui erinev inimeste omast. Jumalad jälgivad inimeste elu ja korraldavad oma tegemised selle järgi. Ja kui soomeugrilastel on vaja jumalatega suhelda, on sarnaste kommete tõttu teineteisemõistmine lihtsam. Näiteks kui tänapäeva handi šamaan lovesse langeb ja hingerännakule suundub, kontrollivad väikesed soome-ugri jumalad tema õigust eri ilmade vahel rännata passikontrollis. Reeglid on ranged, ent selged. Põhimõtteliselt on ju teada, et välismaale minekuks peab olema isikut tõendav dokument.

Et soome-ugri jumalad on punktuaalsed, kinnitab teine välitöökogemus. Metsaneenets Juri Vella kõneles mulle kord, et põua ajal palusid inimesed jumalatelt kas või mõne tiba vihma. Jumalad võtsid inimeste palvet täpselt kuulda ja saatsid maa peale kolm vihmapiiska, olles seega palvele vastates akuraatsed. Lõppkokkuvõttes polnud inimestel võimalik millegi üle kaevata, sest nad said täpselt seda, mida olid palunud.

Samasugust punktipealset käsitlust rakendasid handi jumalad ka juhtumil, millest mulle jutustas Anzori Barkalaja. Ühes handi külas oodati helikopteri tulekut. Tunnid möödusid ja keegi ei teadnud, kas lennumasin sel päeval üldse välja ilmub. Seltskonnas viibinud šamaan pöördus jumalate poole küsimusega, kas helikopter tuleb. "Tuleb!" teatasid jumalad. Helikopter saabuski, ent kedagi peale ei võtnud.

Pole siiski raske näha, et soome-ugri jumalad ei ole alati siirad oma korrektsuses. Seegi tuleneb asjaolust, et jumalate ilm on inimelu peegel. Jumalatele on pigem oluline juriidiline korrektsus ning inimestele jääv mulje nende kõikvõimsusest.

Jumalik mainekujundus
Moodsal ajal peavad jumalad soome­ugrilasi veenma, et nad on austamist väärt. Jumalaks olemine iseenesest mingit jumaldamist ei taga. Seega on jumalatele eluliselt tähtis sakraalne kuvandiloome.

Ilmekaks näiteks manipuleerimisest oma klientide silmis kõikvõimsuse mulje tekitamiseks on komi usundis demiurg Jeni tegutsemine. Lugematud müüdid osutavad sellele, et suurt midagi ta ise ei loonudki. Jen varastas kokku kõik metsavaimu tehtud loomad, kirjutades need enda arvele. Pärast komid arvasid, et Jen on hea taevane jumal, aga metsavaim mingi mõttetu tüüp, kellel ei ole midagi ette näidata. Kui aga Jen tegelikult üritas midagi ära teha, asudes inimest looma, läks see tal täiesti nässu. Selles, et inimesed pahasti välja kukkusid, süüdistas Jen aga koera, pääsedes ise taas puhta nahaga.

Inimesed saavad ise ka aru, et jumalate maine on habras, seda pole mõtet ilmaasjata torkida. Kui handid nägid, et venelased paluvad oma häid jumalaid suure hoolega, kuigi midagi käega­katsutavat selle eest vastu ei saa, hakati ka oma jumalate poole samamoodi palvetama. Kollektiivsetel palvustel küsitakse taevastelt olevustelt üldisi, kindlalt piirit­lemata asju ja ebamääraseid heategusid, mis ei saa nässu minna. Nii ei juhtu ka jumalate reputatsiooniga midagi.

Soome-ugri jumalate avalike suhete korraldus põhineb peenel sakraalsel hämal. Nad taipasid alles hiljuti, et inimestelt peaks mingit austust nõudma, aga ei teadnud täpselt, kuidas oleks seda kõige parem teha. Võimutunne on aga magus ja seega mõeldakse välja kõikvõimalikke vigureid oma üleoleku allakriipsutamiseks.

Artikkel ilmus ajalehes Sirp.

Toimetaja: Jaan-´Juhan Oidermaa

Allikas: Sirp



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.