Haiguste geneetilise riski hindamisel mängib tähtsat rolli päritolu ({{commentsTotal}})

Juba täna on olemas palju mudeleid ja geeniteste, mille abil on igaühel võimalik teada saada, kui suur on tema geneetiliste haiguste risk. Tartu teadlaste töö näitas, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib väga olulist rolli inimese päritolu.

Paljude haiguste puhul on soodumus haigusele tingitud juba inimese geenidest. Keeruliste haiguste nagu südamehaiguste või diabeedi puhul mõjutavad haiguse riski lausa kümned tuhanded inimese DNA-s leiduvad geenivariandid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on välja töötatud mudeleid, mille abil konkreetse inimese haigusriski välja arvutada saab. Tartu teadlaste uurimistööst selgus, et kui inimese päritolu mudelitest välja jätta, võivad saadud tulemused olla tegelikkusele vastupidised.

"Kas selle inimese esivanemad on siis juba aastasadu või -tuhandeid olnud tavalised eurooplased või on mõni vanem pärit kuskilt Aafrikast, Aasiast. Kui päritolu mitte arvesse võtta, siis võib seda riski täiesti valesti hinnata - neile inimestele, kellel tegelikult on kõrge risk, me ütleme, et on madal risk, ja vastupidi," selgitas Tartu ülikooli doktorant, teadusartikli autor Sulev Reisberg.

Nii võib näiteks geenitestis saadud riskiskoor, mis tüüpilise eestlase jaoks tähistab suurt tõenäosust haiguse avaldumiseks, Ida-Aasia juurtega inimese jaoks hoopis vastupidisele viidata.

"Hetkel on teadus eelkõige keskendunud just nende mudelite väljatöötamisele, et näidata, et on kõrge riskiga seltskond ja madala riskiga seltskond, aga kui me siit liigume edasi väga konkreetse ühe patsiendi või ühe indiviidini, siis tegelikult seda absoluutset lävendit öelda, kui palju on palju või vähe, ei ole näidatud," ütles Reisberg.

See võib tulevikus tähendada seda, et inimesed, kelle juured on nii segunenud, et geneetilist päritolu on raske kindlaks teha, haiguste riskiskoore välja arvutada ei saagi.

"Kui päritolu on väga keeruline, siis me tegelikult ei oska ka seda nii-öelda riskiskoori vastavalt kohandada ja õigem on see, et me jätame ütlemata, kui et me ütleme valesti," tõdes Reisberg.

Täna ei ole teadlased veel välja mõelnud, kuidas täpselt geneetilist päritolu riskiskooride arvutamisse kaasata. Teadustööd selle väljaselgitamiseks on aga juba alustatud.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.