Inimeste moraali jäljendamine oleks tehisintellekti jaoks häirivalt lihtne ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Iyad Rahwan

Ajada alla viis sõiduteele astunud inimest või sõita otsa süütule kõnniteel seisvale jalakäijale? Isesõitvate autode pealetung on muutnud igipõlised mõtteeksperimendid häirivaks reaalsuseks. Autodel võib olla inimeste mõttemaailma jäljendamine aga selles osas arvatust hõlpsam, ükskõik kui suurt lööki see inimegole ei tähendaks.

"Selliste küsimuste reaalne lahendamine nõuab muidugi oluliselt keerukamaid süsteeme, võibolla isegi tehisteadvust. See on meie käeulatusest väljas. Ent me suudame juba praegu tegelikult lihtsa mudeli alusel hästi ennustada, millise otsuse langetakse ühes või teises kindlas olukorras inimene. Ja lõpuks loeb just see," selgitas isesõitvate autodega seonduvaid eetikaküsimusi lahanud uurimuse esimene autor Leon Sütfeld, Osnabrücki ülikooli neuroinformaatik ERR Novaatorile.

Ükskõik kui heaks juhiks inimesed end ise peavad, viitab statistika vastupidisele. Näiteks hukkus Euroopas 2015. aastal liiklusõnnetustes enam kui 80 000 inimest. Peaaegu sama palju kui HIV/AIDS-i ja tuberkuloosi tõttu kokku. Vähemalt seitsmel juhul kümnest on õnnetuse põhjuseks just inimlik eksimus. Erinevate hinnangute kohaselt võimaldaks auto juhtimise tehisintellekti hoolde usaldamine vähendada õnnetuste hulka umbes 90 protsenti.

Võib aga oodata, et ikka ja jälle satuvad need olukorda, kus on valida surma ja... surma vahel. "On mõistetav, et suured autotootjad nagu Tesla jt ei taha sellele tähelepanu pöörata, vähemalt mitte avalikult. Alati leidub keegi, kes poleks sellele järgnenud tulise vaidluse tulemusega rahul," lisas Sütfeld. N-ö moraalikompassi lisamine on aga tulevikus hädavajalik. Alternatiivina võiksid autotootjad veeretada kogu vastutuse autos viibivate sõitjate kaela, kellel ei pruugi jaguda hädaolukorras valiku langetamiseks ei aega ega tahtmist.

Kuid millest moraalikompassi loomisel lähtuma peaks? Sajandite vältel on moraalifilosoofid mõelnud välja terve rea erinevaid mõtteeksperimente, mis peaksid aitama juhatada inimesi lähemale nende enda väärtustele. Suunata lõhkeainet täis vagun haruteele, millel lebab süütu imik, või lasta sellel hävitada pool linna? Peatada sama vagun ise mõne paksu mehe rööbastele lükkamisega?

Katsed on aga näidanud, et inimeste valikuid võivad mõjutada aga isegi väikesed pisiasjad. Olgu selleks ruumi temperatuur või küsimuse täpne sõnastus. "Kõigi nende muutujatega on praktiliselt võimatu välja selgitada, mis siis lõppude lõpuks lõplik tõde on. Seega oletasime, et kõige puhtam viis inimeste moraali kompamiseks on panna nad abstraktsete probleemide lahendamise asemel nii elutruusse olukorda kui võimalik," sõnas neuroinformaatik. Töörühm võttis appi virtuaalreaalsuse võlud.

Katsealustel lasti juhtida selles udusel virtuaalteel autot, mille ette ilmusid äkitselt mitmed takistused nagu eluta objektid, loomad ja... teised inimesed. Uurimisalused pidid langetama valiku, mida või keda parasjagu säästa. Otsuste alusel pandi proovile kolm erineva keerukusastmega mudelit. Langetatud moraalsete otsuste selgitamiseks piisas enamikel juhtudel juba kõige lihtsamast – elu väärtusel põhinevast mudelist. Teisisõnu saab inimeste valikuid selgelt piiritletud olukordades jäljendada piisava täpsusega.

Ühiskonna moraaliväärtuste veelgi paremaks peegeldamiseks võiks parimaks osutunud mudelit peenhäälestada, kasutades eksperimentides kõiki ühiskonna demograafilisi rühmi esindavat esinduslikku valimit. Laias laastus jõutaks Sütfeldi ennustuse kohaselt aga ilmselt samadele järeldustele. Näiteks arvab suurem osa inimestest, et viie vales kohas sõiduteele astunud jalakäija alla ajamine on õigustatum, kui kokkupõrke vältimiseks ühe reegleid järginud inimese tapmine.

Samas nentis ta, et tulemused võivad anda hoogu uuele debatile. "Nüüd, kus teame, et inimeste moraalseid väärtuseid saab suhteliselt hõlpsalt mudeldada, seisab meie ees uus küsimus. Kas peaksime laskma masinatel ja autodel käituda kriilistes olukordades nagu inimesed või andma neile õilsamad, ühiskonnale laiemalt kasulikud väärtused," mõtiskles neuroinformaatik.

Omaette küsimuseks jääb, kui kategooriliselt moraalikompassiga tehisintellekt oma otsuseid langetama peaks. Range reegel vältida inimestele kahju tegemist võib päädida absurdsete olukordadega. "Ilmselt oleks meist enamik nõus laskma end kergelt marrastad, et päästa sellega näiteks teele jooksnud armsa kutsika elu," tõi Sütfeld näite.

Mees näeb lahendusena tõenäosustel põhinevat süsteemi. See võiks sobida inimloomusega kokku veidi paremini. Antud juhul väldiks see kokkupõrget koeraga näiteks 95 juhul 100st. Keegi ei teaks aga täiesti kindlalt ette, millal käitub algoritm üht või teistmoodi.

"Liiatigi on kergelt tõenäosuslikku süsteemi niigi vaja. Maailm on kaugelt liiga keerukas, et insenerid suudaksid ette näha kõike, millega võivad isesõitvad autod pärismaailmas kokku puutuda. Ja sa ei taha ometigi, et see ühel juhul lihtsalt seisma jääks ja/või lolliks läheks," muigas Sütfeld.

Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Behavioral Neuroscience.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.