Teadlased paigaldasid saastatud Pirita jõkke ja Mustjõkke prügipüünised ({{commentsTotal}})

Eestis on esmakordselt asutud teaduslikult uurima, kui palju jõuab jõgedest Läänemerre prügi ja mida olukorra parandamiseks ette võtta. Neljapäeval panid Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskuse töötajad Pirita jõkke ja Mustjõkke spetsiaalsed prügipüünised.

Kuigi Vaikses ookeanis ulpivad prügisaared pole Läänemere probleem, on ka Läänemeri prügist saastatud. Mujal maailmas tehtud uuringud näitavad, et suurem osa meres olevatest jäätmetest jõuab merre kaldalt, mitte laevadelt, kuid Eestis pole selliseid uuringuid tehtud.

Neljapäeval võis Pirita jõe kaldal jääda mulje, justkui oleks Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskus hakanud tegelema kalapüügiga, tegelikult püüti aga prügi. Tegemist on spetsiaalse pinnapealse püünisega, mille taha prügi ulpima jääb. Kogu see sodi võetakse välja, loetakse üle ja püütakse selgust saada, kust see pärineda võiks. Samasugust prügipüüki tehakse ka Soomes, Rootsis ja Lätis, ühine uurimisprojekt kannab nime Blastic.

"Selle projekti raames oleme teinud juba randadelt prügi analüüsi ja seiret, nüüd oleks hea teada saada, kui palju ikkagi jõgede kaudu prügi merre jõuab," selgitas projekti Tallinna programmijuht Harri Moora. "Plasti osakaal on kõige suurem ja meie uuring näitas ka, et 70 protsenti prügist on plasti päritolu."

President Päts keeraks tõenäoliselt hauas ringi, kui teaks, millised prügikogused tema Pirita jõe äärsetes valdustes on. Jäätmete päritoluallikat pole vaja kaugelt otsida, sest isetekkelisi lõkkekohti on Pirita jõe ääres mitmeid.

Rusikareegel ütleb, et kui prügi pole kuhugi panna, siis paljud inimesed viskavad selle maha, aga iga lõkkekoha juurde prügikasti panna pole ka võimalik. Tallinn loodab uuringust abi saada tegevuskava koostamisel.

"Selle uuringu käigus soovime me saada sellised meetmed Tallinna jäätmekavasse, mis oleks aluseks edaspidistele tegevustele, millised peaksid olema näiteks tulevikus rannaäärsed prügikastid, kas nad peaksid olema suletud või millised nad välja nägema," kirjeldas Tallinna keskkonnaameti projektijuht Monika Jasson oma ootusi.

Blastic projekti tulemused peaksid selguma sügisel.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.