Teadlased paigaldasid saastatud Pirita jõkke ja Mustjõkke prügipüünised ({{commentsTotal}})

Eestis on esmakordselt asutud teaduslikult uurima, kui palju jõuab jõgedest Läänemerre prügi ja mida olukorra parandamiseks ette võtta. Neljapäeval panid Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskuse töötajad Pirita jõkke ja Mustjõkke spetsiaalsed prügipüünised.

Kuigi Vaikses ookeanis ulpivad prügisaared pole Läänemere probleem, on ka Läänemeri prügist saastatud. Mujal maailmas tehtud uuringud näitavad, et suurem osa meres olevatest jäätmetest jõuab merre kaldalt, mitte laevadelt, kuid Eestis pole selliseid uuringuid tehtud.

Neljapäeval võis Pirita jõe kaldal jääda mulje, justkui oleks Stockholmi Keskkonnainstituudi Eesti keskus hakanud tegelema kalapüügiga, tegelikult püüti aga prügi. Tegemist on spetsiaalse pinnapealse püünisega, mille taha prügi ulpima jääb. Kogu see sodi võetakse välja, loetakse üle ja püütakse selgust saada, kust see pärineda võiks. Samasugust prügipüüki tehakse ka Soomes, Rootsis ja Lätis, ühine uurimisprojekt kannab nime Blastic.

"Selle projekti raames oleme teinud juba randadelt prügi analüüsi ja seiret, nüüd oleks hea teada saada, kui palju ikkagi jõgede kaudu prügi merre jõuab," selgitas projekti Tallinna programmijuht Harri Moora. "Plasti osakaal on kõige suurem ja meie uuring näitas ka, et 70 protsenti prügist on plasti päritolu."

President Päts keeraks tõenäoliselt hauas ringi, kui teaks, millised prügikogused tema Pirita jõe äärsetes valdustes on. Jäätmete päritoluallikat pole vaja kaugelt otsida, sest isetekkelisi lõkkekohti on Pirita jõe ääres mitmeid.

Rusikareegel ütleb, et kui prügi pole kuhugi panna, siis paljud inimesed viskavad selle maha, aga iga lõkkekoha juurde prügikasti panna pole ka võimalik. Tallinn loodab uuringust abi saada tegevuskava koostamisel.

"Selle uuringu käigus soovime me saada sellised meetmed Tallinna jäätmekavasse, mis oleks aluseks edaspidistele tegevustele, millised peaksid olema näiteks tulevikus rannaäärsed prügikastid, kas nad peaksid olema suletud või millised nad välja nägema," kirjeldas Tallinna keskkonnaameti projektijuht Monika Jasson oma ootusi.

Blastic projekti tulemused peaksid selguma sügisel.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: