Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki ({{commentsTotal}})

Melanoomi rakk.
Melanoomi rakk. Autor/allikas: NIH Image Gallery/Creative Commons

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

"Tegu on põnevate ja väga julgustavate tulemustega, kuid uuringud on varajases järgus. Enne põhjapanevate järelduste tegemist on tarvis veel ulatuslikumaid ja juhuslikustatud kliinilisi katseid," manitses Saksamaal läbiviidud uuringu juhtivautor Özlem Türeci, Mainzi personaliseeritud immunosekkumise klastri vähiteadlane ERR Novaatorile antud intervjuus ettevaatusele.

"Kuid need on esimesed inimkatsed, mis kinnitavad, et vähivaktsiinil põhinevate sekkumistega on võimalik saavutada tõepoolest häid tulemusi," lisas Ott Patrick, USA-s tehtud uuringu juhtivautor. Kuigi mõlemas katses keskenduti nahavähile, peaks aitama vähivaktsiin ära hoida haiguse naasmist ka selle paljude teiste vormide puhul. Melanoom muteerub võrreldes enamiku teiste vähitüüpidega suhteliselt kiiresti.

Vähivaktsiin sarnaneb oma tööpõhimõttelt nakkushaiguste tõrjumiseks kasutatavatele vaktsiinidele. Haigustekitajatele ainuomased komponendid segatakse teiste keemiliste ühenditega, mis ergutavad inimese enda immuunsüsteemi tööd. See hakkab tootma vastavate haigustekitajate – antud juhul vähirakkude – hävitamiseks mõeldud tapjarakke. Samuti juurdub immuunsüsteemile "mällu", et see peab vastava haigustekitaja vastu võitlema.

Erinevalt tavalistest vaktsiinidest manustatakse seda aga pärast vähi tekkimist. Vähirakkude näol on tegu inimese enda kontrolli alt väljunud rakkudega. Nii on nende eristamine inimeste enda keharakkudest sageli äärmiselt raske. Vähi täielikuks ennetamiseks seega lahendust kasutada ei saa.

"Me järjestame esmalt kasvajarakkude DNA ja RNA. Seejärel otsime arvutialgoritmide abil üles kõige paljutõotavamad mutatsioonid ja epitoobid, mida võiks inimeste immuunsüsteem ära tunda," selgitas Türeci. Töörühmade loodud vaktsiinid sisaldasid vastavalt 10 kuni 20 just nende kasvajatele ainuomast sõrmejälge. Patrick kasutas kolleegidega nende esindamiseks peptiide, lühikesi aminohapete kette, Türeci aga RNA-d.

Paljulubavad tulemused
Nii Türeci kui ka Patricki töörühma katsed olid suhteliselt väikesemõõtmelised, kuid tulemused on sellele vaatamata paljulubavad. Vaktsiinid ergutasid immuunsüsteemi töö iga patsiendi puhul.

Patrick vaktsineeris kolleegidega kuut patsienti, kellel oli eemaldatud melanoom. Tavaliselt ei õnnestu kõrgemasse riskirühma kuuluvate inimeste puhul vähist täielikult lahti saada igal teisel juhul. Katses tõstsid kahe aasta vältel kasvajad uuesti pead kahel vaktsineeritud patsiendil. Immuunsüsteemi tööd ergutava ravimiga suudeti need aga uuesti täielikult taanduma sundida.

Türeci vaktsineeris 13 melanoomiga patsienti. Kaheksa uurimisalust, kellel polnud vaktsineerimise ajal kasvajaid näha, olid neist priid ka aasta hiljem. Viiest kasvajatega patsiendist hakkasid kasvajad kahanema kahel juhul, kuigi ühel juhul ajutiselt. Kolmandike patsientide puhul õnnestus aga neist valgu PD-1 tööd takistava ravimiga täielikult lahti saada.

"Immunoteraapia ei tööta iga kord. Ravi edukus sõltub sellest, milliseid kasvajale iseloomulikke mutatsioone me leida suudame," nentis Patrick. Mida rohkem neid vaktsiinis kasutatakse, seda paremini need ka töötavad. Mees lisas, et mitmete vähivormide puhul võib olla vähirakkudele iseloomulike mutatsioonide hulk selleks paraku liiga väike.

Kuid kellele?
Paratamatult tekib aga küsimus, kes personaliseeritud vähivaktsiini isegi pärast selle turule jõudmist ja kliiniliste katsete läbimist lubada saaksid. Seda nii rahalises kui ka ajalises mõttes. Hetkel valmistatakse vähiravimeid korraga suures koguses ja need on vajadusel n-ö khe riiuli pealt võtta. Patricku ja Türeci töörühmadel võttis kasvajate pärilikkusaine järjestamine ja vaktsiini valmistamine näitkatsetes kolm kuni neli kuud.

"Kuid meil on võimalik iga vaktsiini loomisega seonduvat sammu oluliselt kiirendada. Me ei pea näiteks katseklaasis mitu nädalat rakke paljundama. Küsimus on vaid tehnoloogilises võimekuses. Teoreetiliselt võiks võtta iga samm vaid paar päeva," rõhutas Patrick. Nii pidas ta küllaltki realistlikuks, et juba lähitulevikus suudetakse vaktsiini valmistamiseks kuluvat aega kärpida 3–4 nädalani.

Raviviisi hind hakkab sõltuma aga tõenäoliselt sellest, kas vaktsiini tootmisega tegelevad ettevõtted suudavad hakkama saada pelgalt oma jõududega. Kasvõi juba kasvajate DNA järjestamise hind sõltub suuresti sellest, kui palju keegi selle eest parasjagu küsib.

"Praegu tehnoloogia vallas nähtav innovatsioon toetab suuresti personaliseeritud meditsiini. Seega, kui metoodika täielikult paika saame, on isegi personaliseeritud vähivaktsiini hind ilmselt võrreldav praeguste tavapärasemate vähiravimitega," nõustus Türeci. Liiatigi ei tööta vähiravimid igal juhul piisavalt hästi, et hakkama saaks vaid ühe ravikuuri või ravimiga. Mõnikord pole neist üldse kasu.

Nii Patrick ja Türeci avaldasid lootust, et esimesed vähivaktsiinid läbivad kliiniliste katsete kadalipu ja jõuavad turule paari aastaga. "Kuid meil on vaja veel palju tööd teha. Eriti selles vallas, et välja selgitada, milliste teiste raviviisidega oleks neid kõige mõistlikum kombineerida. Vähivastane võitlus peab toimuma alati mitmel rindel. Omaette küsimus on, mitut rinnet selle tarbeks ühel või teisel juhul vaja läheb," mõtiskles Türeci.

Uurimused ilmus ajakirjas Nature (1; 2).



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: