Linnutee kiireimad tähed võivad pärineda teisest galaktikast ({{commentsTotal}})

Hüperkiirusel liikuv täht kunstniku nägemuses.
Hüperkiirusel liikuv täht kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Amanda Smith/Cambridge'i ülikool

Kümnekonna aasta eest astronoomidele silma jäänud ülikiiresti liikuvad tähed võivad pärineda Suurest Magalhãesi Pilvest – Linnutee ümber tiirlevast kääbusgalaktikast, leiavad briti astronoomid.

"Inimesed on seni eeldanud, et hüperkiirusel liikuvad tähed saavad pärineda vaid meie enda galaktikast, sest see on kõige massiivsem läheduses asuv objekt. Oleme alles hiljuti hakanud hoomama, et kuigi Suur Magalhãesi Pilve mass on Linnutee omast kümme korda väiksem, on see siiski märkimisväärne," sõnas uurimuse esimene autor Douglas Boubert, Cambridge'i ülikooli täheteadlane ERR Novaatorile.

Varem välja pakutud hüpoteesi kohaselt tekivad ülikiired tähed kaksiktähesüsteemidest. Galaktika keskmes asuva ülimassiivse musta augu lähistele sattudes rebitaks üks selle moodustavatest tähtedest aeg-ajalt ribadeks. Teine lennutatakse aga gravitatsiooniliste vastastikmõjude mõjul galaktikast välja. Samas polnud võimalik hüpoteesiga seletada, miks on seni valdav enamik tähtedest leitud taevalaotuse samast piirkonnast – Lõvi ja Sekstandi tähtkujust.

"Linnutee on sümmeetriline ja igasse suunda vaadates küllaltki samasugune ehk taoline asümmeetria polnud kuigi loogiline. Meie tähtede asukoha ja liikumissuuna alusel koostatud mudeli alusel võiksid neist enam kui 75 protsenti pärineda hoopis teisest galaktikast," selgitas Boubert.

Suurem osa tänaseks avastatud veidi enam kui 20st hüperkiirusel liikuvast tähest liigub Galaktika ketta suhtes 90-kraadise nurga all. Mudeli tehtava ennustuse kohaselt võiks võimsamate teleskoopidega tehtavate süstemaatiliste taevavaatluste käigus pildile Suur Magalhãesi Pilvest Linnuteeni ulatuv täherodu.

Samuti ei nõuaks tähtedele nende praeguse kiiruse andmine enam supermassiivse musta augu abi. Hüperkiirusel tähed saaksid tekkida ka tavalistes kaksiksüsteemides, mille üks liige plahvatab oma eluea lõpule jõudes supernoovana. Järsk massikadu lennutab tähe endiselt orbiidilt avakosmosesse. "Sellest üksinda ei piisaks. Suur Magalhãesi Pilv tiirleb aga Linnutee suhtes kiirusega umbes 400 km/s, mis annab tähtedele täiendava hoo," lisas astronoom. Piltlikult on seee võrreldav kiirrongilt ammunoole teele saatmisega.

Kokku võib Bouberti ja ta kolleegide hinnangul leiduda praegu Linnuteel või selle lähistel umbes 10 000 Suurest Magalhãesi Pilvest pärinevat tähte. Astronoom tõi lisaks välja, et mitmete sel viisil galaktikast pagendatavate tähtede mass ületab kordades Päikese oma. Nõnda jõuaks need oma tuumakütuse ammendada juba ammu enne Linnuteel jõudmist. "Ennustame, et lisaks tuhandetele tavalistele tähtedele lahkuvad kääbusgalaktikast kuni miljon neutrontähte ja musta auku," laiendas Boubert.

Töörühm loodab leida oma hüpoteesile täiendavat toetuspinda Linnutee tähti kaardistava Gaia satelliidi kogutavatest andmetest. Kokku määratakse projekti käigus enam kui 1,1 miljardi tähe asukoht ja liikumissuund. Selle käigus peaks jääma astronoomidele silma ka sadu uusi hüperkiirusel liikuvaid tähti.

Uurimus ilmub Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetises.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.