Inimesed seksisid neandertallastega juba pea 300 000 aasta eest ({{commentsTotal}})

Neandertallase rekonstruktsioon.
Neandertallase rekonstruktsioon. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Esimesed inimesed tegid Lähis-Idaga tutvust 270 000 aasta eest, et seal peagi põrmu variseda. Enne hääbumist jõudsid ürginimesed sigitada aga neandertallastega paljunemisvõimelisi järeltulijaid, viitab Saksamaa lõunaosas päevavalgele tulnud kondist eraldatud DNA analüüs.

"Me ei saa veel kindlalt öelda, et nad olid meie enda vahetud eellased või oli tegu lihtsalt meile geneetiliselt väga lähendase ürgse inimrühmaga. Kuid igal juhul oli segunemine ulatuslik. Piisavalt ulatuslik, et asendada järgnenud aastate vältel suure osa neandertallaste mitokondriaalsest DNA-st," sõnas uurimuse esimene autor Cosimo Posth, Max Plancki inimajalooteaduse instituudi doktorant ERR Novaatorile antud intervjuus.

See poleks ilmvõimatu. Emaliini päranduva pärilikkusaine levikut soodustas toonaste inimrühmade väiksus. Analoogset on täheldatud ka mõningate tänapäeval elavate grislikarude populatsioonide puhul, kelle mitokondriaalne pärilikkusaine on asendunud jääkarude omaga. Küll aga võimaldab hüpotees siduda ühtseks tervikuks mitu varasemat antropolooge kukalt kratsima pannud tähelepanekut.

Inimeste rakkudes leidub pärilikkusainet selle tuumas ja rakke energiaga varustavates jõujaamades – mitokondrites. Varasemate uuringute käigus on leitud, et kõikide Aafrikast väljaspool elavate nüüdisinimeste tuumagenoomis leidub veidi neandertallaste DNA-d. Täpsemalt seksisid neandertallased ja inimesed mitmel korral 40–65 tuhande aasta eest. Võimalik, et lähisuhete tulemusel sündis vähemalt üks paljunemisvõimeline hübriid juba 120 000 aasta eest.

Pilti muutis keerukamaks 2010. aastal Siberis Denisi koopast leitud sõrmeluu. Sellest leitud DNA järjestamine paljastas täiesti uue inimliigi. "Rakutuumas leiduva pärilikkusaine alusel olid neandertallased lähemalt sugulased just denisi inimestega. Mitokondrites olev DNA rääkis aga teist lugu," nentis Posth. Täiendava pöörde tõid 2013. aastal Hispaaniast Sima le Hueosi koopast leitud 430 000 aasta vanused säilmed. Olendi mitokondriaalne ja tuuma-DNA meenutas denisi inimeste oma. Samas oli selgelt tegu neandertallasega.Analüüsitud reieluu. Autor: Oleg Kuchar/Ulmi muuseum

Siin tulebki mängu Pothi ja ta kolleegide värske töö. Välja pakutud hüpoteesi kohaselt sarnanesid esimesed Euraasia asustanud neandertallased denisi inimestele nii rakutuumas kui ka mitokondrites leiduva DNA poolest. Miski viis aga hiljem elanud neandertallaste mitokondriaalse pärilikkusaine asendumiseni nüüdisinimestele sarnaneva DNA-ga.

"Ma ei taha tõesti neile praegu kindlat nime anda, kuid Aafrikast umbes 270 000 aasta eest välja rännanud inimesed seksisid neandertallastega. Vähemalt ühel korral pidi see lõppema piisavalt edukalt, et inimene tõi ilmale neandertallase sigitatud lapse," lisas Posth. Hübriid kasvatati üles neandertallaste seas. Järgnenud kümnete tuhandete aastatega levis mitokondriaalne pärilikkusaine emaliini pidi üle terve Euroopa. Valdav osa rakutuumas leidunud DNA-st praagiti aga välja.

Ajaks, mil neandertallased välja surid, kandsid nad tõenäoliselt kõik oma rakkudes killukest inimest. Olenemata sellest, kas nad elasid Lääne-Hispaanias või Siberi sügavustes. Eelnevalt arvatust suurem neandertallaste geneetilisest mitmekesisusest nähtub ka, et neandertallasi elas omal ajal Euroopas rohkem, kui seni arvatud.Väljakaevamised Hohlenstein-Stadeli koopas. Autor: Ulmi fotomuuseum

Mitmed iidse inimlaste DNA uurimisega tegelevad antropoloogid, kellega ERR Novaator ühendust võttis, pidasid hüpoteesi intrigeerivaks ja elegantseks, kuid rõhutasid, et selle täielikult omaks võtmiseks tuleb teha veel täiendavat tööd. Eeskätt peaksid teadlased järjestama ka mitmete neandertallaste tuumagenoomi.

"See on aga juba paraku veidi raskem, sest rakutuuma pärilikkusainet leidub rakkudes võrreldes mitokondriaalse pärilikkusainega väga vähe. Kuid ma olen kindel, et saame sellega minu karjääri vältel hakkama. Võimalik, et juba lähiaastatel," muigas Posth.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.